Taaskasutatavate rakettide abiga saab kosmosesse "turismiklassi" hinnaga
Uued taaskasutatavad kosmoseraketid võivad aga ka kosmoselendude vallas lõpuks kaasa tuua allahindluse, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Kosmoselennud on kallid ja kütusekulukad seetõttu, et raketid peavad saavutama nn esimese kosmilise kiiruse (7,9 km/s), mis on vajalik Maa raskusjõu ületamiseks ja orbiidile jõudmiseks.
Juba sir Isaac Newton näitas oma mõttelises eksperimendis kõrge mäe otsa asetatud kahurist tulistatud kuuliga, et Maa peale tagasi kukkumise vältimiseks peaks see lendama kiirusega üle 10 kilomeetri sekundis.
Maa külgetõmbejõu piirkonnast täielikuks lahkumiseks on vajalik teine kosmiline kiirus (11,2 km/s), Päikesesüsteemiga hüvasti jätmiseks kolmas kosmiline kiirus (16,67 km/h), Galaktikaks lahkumiseks tuleb saavutada neljas kosmiline kiirgus (1000 km/s).
Satelliitide ja orbitaaljaama ISS teenindamiseks piisab mõistagi esimesest kosmilisest kiirusest, ent selle saavutamise muudab keerulisemaks vajadus ületada esmalt ka atmosfääri õhutakistus.
Senistes kosmoserakettides on see ülesanne jäetud kõige suurema ja kallima esimese astme hooleks, mis tarbib ka lõviosa kütusest. Kui raketi esimest astet saaks korduvalt kasutada või kui õnnestuks läbi ajada üldse ilma selleta, lastes raketi üles hoopis lennukilt, muutuks kosmoselennundus märkimisväärselt odavamaks.
Siiani on rakettide üleslennutamine olnud nii metsikult kallis, et väiksemad ja odavamad satelliidid on pidanud ootama, kuni mõnd suurt satelliiti orbiidile toimetava raketi lastiruumis jääb üle piisavalt ruumi.
Kosmos muutub igameheomandiks siis, kui aparaatide üleslennutamise maksumus märgatavalt väheneb.
Selles võidujooksus tormavad esirinnas mitmed eraettevõtted. Californias asuv SpaceX pakub oma raketiga Falcon Heavy praegu väikseimat madalale orbiidile saatmise hinda maailmas: 2015 eurot kilo kohta.
See on kõvasti odavam kui Euroopa raketi Ariane 5 hinnakirjas seisev 9800 eurot või Ameerika Atlas V koguni 12 000 eurot kilogrammi kohta.
Kosmoselennunduse turistiklass muutub võimalikuks siis, kui leitakse moodus Maa gravitatsiooniväljast ja tihedast atmosfäärist odavaks väljapääsemiseks.
Sealt edasi liikumine ei kuluta kütust enam kuigi märkimisväärselt, olgu siis sihiks madal (160-200 km) või kõrge orbiit (36 000 km) nagu ilma- ja kommunikatsioonisatelliitidel.
Üks võimalus reisi esimese osa hinna kärpimiseks on uut tüüpi korduvkasutatavate kanderakettide kasutuselevõtt, mis pöörduvad Maa peale tagasi. Teine võimalus on kasutada stardiplatvormiga 9-14 kilomeetri kõrgusel lendavat lennukit, kus õhutakistus on juba palju väiksem kui maapinnal.
Võidujooksust odavate kosmoselendude nimel loe lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest.
