Aastail 1336–1327 eKr Egiptust valitsenud poiss-vaarao Tutanhamoni hauakambri panuste seast leiti 1925. aastal pistoda, millel on kullast käepide, mäekristallist käepidemenupp, kuldne tupp ja rauast tera, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Viimane on pannud teadlased pead murdma, sest 14. sajandil eKr ei tundnud egiptlased veel raua valmistamise tehnoloogiat, selleni jõuti praeguste teadmiste kohaselt alles 8. sajandil eKr.

„Muistsetele seppadele oli probleemiks raua väga kõrge sulamistemperatuur (1539 kraadi Celsiuse järgi). Nad ei suutnud maaki piisavalt kuumutada, et sellest rauda kätte saada. Seepärast ei saanud nad ka sepistada rauast relvi,“ rääkis Milano polütehnilise ülikooli materjaliteaduste professor Daniela Cornelli agentuurile AP.

Kuidas siis Tutanhamon oma pistoda sai? Cornelli uuris relva tera röntgenfluorestsentsi meetodil (X-ray fluorescence analysis, XRF) ning tuvastas, et see sisaldab lisaks rauale 10% niklit ja 0,6% koobaltit. Säärane vahekord on omane meteoriitsele rauale.

Pistoda võibki olla sepistatud mõne raudmeteoriidi langemise kohast leitud rauast, mida muistsel ajal peeti kullast väärtuslikumaks.

Üks peamisi kandidaate on Alexandriast paarisaja kilomeetri kaugusel asuv Kharga meteoriidikraater, mille tekkeaeg ei ole teada. Tähelepanuväärne on seegi, et vanades Egiptuse ürikutes leidub vihjeid taevast langevale rauale.

Ka Saaremaale langenud Kaali meteoriit oli tüüpiline raudmeteoriit, sisaldades 91,5% rauda, 8,3% niklit ning lisaks koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi.

Meteoriidi langemise täpne aeg ei ole teada, kuid Kaali järve põhjasetetest leitud taimede õietolm on 3700 aastat vana, kraatripõhjast leitud puidusöe tükkide dateerimine radiosüsiniku meetodiga andis aga tulemuseks 4000 aastat.

Need daatumid sobiksid hästi oletusega, et Saaremaalt pärit meteoriitne raud jõudis muistsete kaupmeeste vahendusel Tutanhamoni valitsusajaks Egiptusse ning sellega käis kaasas ka pärimus meteoriidi kukkumise kohta. Paraku võivad Kaali kraatrid olla ka märksa varasemad või hilisemad.

Igal juhul tõestab Tutanhamoni pistoda tera kõrge kvaliteet, et rauasepistamise kunsti tunti vanas Egiptuses juba 14. sajandil eKr, tõdevad Cornelli ja tema kolleegid ajakirjas „Meteoritic & Planetary Science“ avaldatud artiklis.