Tulnukad merepõuest: Kombitsatega olevused võtavad planeedi üle
Austraalia Adelaide’i ülikooli merebioloog Zoe Doubleday uuris koos kolleegidega legendaarset kohalikku liiki, Austraalia hiidseepiat (ld Sepia apama), mille arvukus oli juba aastaid kahanenud. Doubleday, keda huvitas, kas tegu on globaalseid asurkondi mõjutava suurema tsüklilise tendentsiga, analüüsis varasemate uuringute raames aastatel 1953–2013 kogutud andmeid, aruandeid peajalgsete püügikohtadest ja teateid kalapüügi kõrvalsaadusena võrkudesse sattunud peajalgsetest.
Üllatuslikult avastas Doubleday, et viimase kuue kümnendi jooksul on peajalgseliikide arvukus kogu maailmas ja kõigis levilates süvaookeanidest madalate rannikulähi-piirkondadeni pidevalt kasvanud, vahendab New Scientist.
Pärast 2013. aastat on taastunud ka Austraalia hiidseepiate asurkond. Doubleday usub, et arvukuse varasem langus johtus loomulikust kõikumisest. Globaalse arvukuskasvu täpsete põhjuste väljaselgitamine nõuab veel edasisi uuringuid, kuid juba praegu tunduvad mõned võimalused üsna veenvad.
Arvukuskasvu üks võimalik põhjus on, et kalade ülepüük vähendab kalade hulka meres ning peajalgsetele on röövliikide ja konkurentide kõrvaldamine kasulik. Peajalgsed on kiired kohanejad ja varmad uusi võimalusi enda huvides ära kasutama.
Laica Eloy Alfaro de Manabí ülikooli bioloog Rigoberto Rosas-Luis on sellega nõus. Tema osutusel teevad peajalgsete järglaste arvukus, lühike elutsükkel ja toidu osas mitte just kõige valivam maitse nende jaoks uute territooriumide koloniseerimise lihtsaks.
Soodsat mõju võib kombitsatega mereelukate arvukusele avaldada ka ookeanitemperatuuri tõus, kuna arvatavasti kiirendab soojus nende elutsüklit, mis teeb muutuvate keskkonnatingimustega kohanemise isegi lihtsamaks — kuni temperatuur ei kerki üle loomade ülemise taluvuspiiri ja nad leiavad ikka piisavalt süüa.
Kas peajalgsete pealetung on hea või halb uudis? Sellele küsimusele ei oska veel keegi vastata. Ühest küljest on nad metsikud röövloomad, mis tähendab, et nad võivad vähendada püügikalade arvukust. Teisalt aga langevad nad ise sageli teiste mereloomade saagiks ning jõuavad maitsva, toitva ja tervisliku kõhutäitena ka inimeste toidulaiale.
