Kontrollime fakte: Kas tõesti järjekordne mull Adolf Hitleri perekonna ümber?
Kollektiivne süü, on põhimõte, mida ettekäändeks tuues totalitaarsed režiimid tavaliselt genotsiide korraldavad - näiteks natsionaalsotsialistid rassiliste vähemuste, bolševikud aga sotsiaalsete kihtide kallal. Kas Adolf Hitleri perekonnal on kollektiivne süü selle füüreri kujunemisel, on muidugi omaette filosoofiline teema. Kuid kui juba Hitleri kätkisurma surnud vennale tahetakse süüd kaela ajada, on asi ikka juba enam kui imelik.
Niisiis eile tuli Austria Braunau linna ajaloolane Florian Kotanko ajalehe Oberösterreichische Nachrichten ajakirjaniku ette paljastusega. Hitleril olevat olnud seni unustatud vend Otto, kes olevat "vesipea" tõttu 1892. aastal kohe surnud ja seega justkui kolmeaastase Adolfi ellu painava jälje jätnud.
Kas tõesti on siis kirikuraamatud Austrias nii peidetud, et siin täna veel suuri paljastusi annab teha, või on taustal hoopis kellegi asjatundmatus ja tahtmine lihtsalt tähelepanu võita? Niisiis, proovime, kas Tallinnast lahkumata on võimalik asjas selgust leida.
Esiteks kulub ehk ligi veerand tundi sellele, et leida kohti, kust tõendeid ei leia.
- On lehekülg Familia Austria, mida peab Austria genealoogia ja ajaloo ühing, kellel on ka andmebaas, mis ilmselgelt pole kõikehõlmav. Hitleri nimi toob otsingus vaid 47 vastet, kuigi Alois Hitleri pere on siiski ära toodud. Ilmselgelt küll vigadega. Alois Hitler elas 1837-1903, kuigi tema tegelik isa ju ei olnud Johann Georg Hitler, vaid keegi, keda ta ema ajaloo eest varjata eelistas. Juba enne abiellumist Franziska Matzelsbergeriga on Aloisile sündinud esimene laps Alois Matzelsberger, sellest ja järgmisest abielust (Klara Pötzliga) on aga sündinud Angela (1883-), Gustav (1885-1887), Ida (1886-1888), Otto (1887-1887), Adolf (1889-), Edmund (1894-1900) ja Paula Hitler (1896-). Niisiis andmed on vigased ja puudulikud, samast allikast neid kontrollida ei anna.
- Seejärel, kuna Austria arhiivide otsisüsteem on veidi keerukas, pöördume üle suure lombi, mormoonide poole, kellel on ju põhjalik andmebaas (https://familysearch.org) ka erinevate maailma koguduste kirikuraamatutest. Leiamegi pika rea katoliiklikke kogudusi Austriast, kuid Ülem-Austrias asuv Braunau am Inn nende seas puudub. Oleme tupikus. Kuid vähemalt oleme õiged sõnad selgeks saanud.
Ja nüüd leiame Adolfi üles
Otsisõnad "Österreichische pfarrbücher" viivad meid Google'i abil juba otse andmebaasi nimega Matricula (http://www.data.matricula.info). Ja Ülem-Austria kogudus Braunau am Inn on seal igatahes olemas. Veel vähem kui veerand tundi ja ka Adolf Hitleri sünnikanne 20. aprillist 1889 on leitud.
Tema isa kandis sündides (1837) nime Alois Schicklgruber, ning pole üldse kindel, kas ta tegelikult Hiedlerite (hilisemate Hitlerite) suguvõssa kuulub. Johann Georg Hiedler küll abiellus ta emaga viis aastat hiljem ja lapsendas vallaslapsena sündinud poisi, ehk juriidiliselt on kõik korrektne. Hitler sai perekonna nimeks alles 1877.
Braunaus tolliametnikuna töötanud Alois-seenior oli abielus kolm korda. Esimese naise Annaga (neiupõlvenimega Glasl-Hörer) tal lapsi ei olnud. Anna suri 1883. aastal ja Alois abiellus Franziska Matzelsbergeriga, kes oli selleks ajaks juba Aloisile ka esimese poja sünnitanud. Naine suri aga pärast tütre Angela sündi. Ja 1885 abiellus Alois juba kolmandat korda Klara Pölzliga, kellest sai hiljem Adolf Hitleri ema. Alois Hitler-seenior suri 1903, Klara Hitler aga 1907, ehk vanemad ei näinud poja tulevast arengut.
Adolf Hitleri vanim (pool)vend Alois juunior on sündinud teadaolevalt 1882. aasta 13. jaanuaril Viinis, ehk Braunau am Inni kirikuraamatust teda ei leia. Surnud on ta 1956. aastal Hamburgis. Adolfiga tal lähedasi suhteid ei olnud, vanas eas esines vend hoopis nime all Alois Hiller.
Poolõde Angela on aga sündinud juba Braunau am Innis, 28. juulil 1883, kuid ka teda sellest raamatust ei leia. Võimalik, et ta on endiselt Viini kirjades. Lesestunud Angela Raubal (hilisema nimega Hammitszch) oli 1924. aastast ka Adolfi kodus majapidajannaks, kuid 1935. aastal läks nähtavasti vennaga tülli. Eva Brauni pärast nähtavasti. Suri Angela 1949. aastal
Aloisi ja Klara esimene poeg Gustav Hitler sündis 17. mail 1885 (leiame juba ka ametliku viite) ja suri kaks ja pool aastat hiljem, 9. detsembril 1887. Tütar Ida on sündinud 23. septembril 1886 (ka tema on siin kirjas), ja surnud juba 22. jaanuaril 1888. Mõlemad lapsed surid teadaolevalt difteeriasse.
Kuid see juba kinnitab, et 1887. aasta jaanuaris ei saanud järgmine poeg kohe kuidagi sündida, ehk allikad, mis ta sünni- ja surmaaastaks 1887. aastat pakuvad, sisaldavad tõesti viga. Otto Hitler on sündinud 17. juunil 1892, kuigi Austria juurdepääsupiirang teeb veel võimatuks fakti kirikuraamatust kontrollimise. Kuid tema surma kanne 23. juunist 1892 on tõesti kontrollitav. Millesse ta suri, pole siin isegi oluline. Halvustamine fakti ei muuda.
Järgmine poeg Edmund Hitler on sündinud 24. märtsil 1894 ja surnud kuueaastasena leetritesse 28. veebruaril 1900.
Tütar Paula on aga sündinud 21. jaanuaril 1896. Vahepeal kandis ta aastaid Paula Wolfi nime all, kuid maeti 1960 jälle Paula Hitlerina. Õed Angela ja Paula olid küll venna võimuajal Adolfi kõrval, poolvend Alois nähtavasti oli lõpetanud aga igasuguse suhtluse.
Nende faktide kontrollimiseks ei kulu kahte tundigi, millest aga "skandaal" tekib, on tõesti arusaamatu.
Kui rääkida jälgedest Adolf Hitleri iseloomu kujunemisele, siis venna Otto kaotus võis ju kolmeaastast poissi mõjutada, kuigi vaevalt ta sellest enam midagi mäletas, pärast suri aga vend Edmund, ajal mil Adolf oli 11-aastane. Ja kaotades isa 13- ja ema 18-aastaselt, oli selge, et kibestumise põhjuseid esines rohkem kui küll. Aga, eks maailmasõja rinnete kogemus võis olla veelgi traumeerivam. Sõja kaotanud rahvamass aga lausa kisendas füüreri järele.
