Mikk Mänd: sissejuhatus lendõngemaailma. II osa
Kes on varem spinninguga püüdnud, leiab kalad sealtsamast, kust ka spinninguga püüdes. Seega jõge või järve võiks tunda. Püüda saab peaaegu kõikjal. On müüt, et Eestis pole lendõngega midagi teha, et meil kõik jõed võsas jne. Meil Eestis on vägagi palju lendõngega teha.
PUTUKAD JA MUU. Pole lendõngepüüki ilma putukateta. See putukatemaailm ise on juba nii suur teema, et kirjutatakse pakse raamatuid. Suures plaanis jagunevad putukad pinna- ja uppuvateks putukateks. Ka minu käest on küsitud, et mida paganat ma lendõngega veebruaris vee ääres teen, et kas ma olen siis mõnda liblikat näinud . Olen viisakalt vastanud, et tõesti ei ole märganud, aga püüangi uppuva putukaga. Uppuvatega püüad altpoolt veepiiri ja ujuvatega ilmselgelt siis pinna pealt.
Kui oleks valida üks uppuv putukas, milleta ma forellile ei läheks, siis valiks Woolly Bugger’i . Erinevad värvid ( oliivroheline, valge, must, hall või nende segud). Samuti erinevad suurused. Konksud nr 6-10, erineva sääre pikkusega. Võib kasutada kuulpeaga ja ilma. Talvel olen püüdnud suuremate putukatega ja suvel väiksematega. Väga universaalne putukas, mis on kenasti kala toonud. On võimalik püüda vaikses ja sügavamas, kuid samas ka käredas. Lisaks forellile võib sellega püüda ka turba, säinast ning võib saada ka haugi. Üsna lihtne siduda, kui tead, mida teha.
Mõned soovitused veel. Kindlasti kasutage prille. Lisaks sellele, et polaroidid aitavad teil jõge paremini näha, kaitsevad need ka teie silmi. Sest kõike juhtub ja pole just meeldiv, kui söödaks mõeldud putukas teie silma kaunistab. Ei tasu minna kohe palju ja suuri kalu lennukaga taga ajama. Kui on piisavalt kannatust ja huvi, tuleb kõik omal ajal või natuke hiljem.
Lendõngepüük nõuab asjaga tegelemist, seda just alguses. See pole mingi raketiteadus, aga veidi õppimist vajab. Kui teil on asja vastu huvi, siis ärge kahelge, vaid proovige ja te võite avastada väga huvitava maailma. Edu kalavetel!
