Mis ajas mongolid 1242. aastal Ungarist põgenema?

1242. aastal vaarus Ungari katastroofi veerel. Juba suure osa Euraasiast, s.h Hiina ja Venemaa anastanud mongolid olid võtnud sihikule Ida-Euroopa ja otsustanud järgmist vallutuskäiku alustada Ungarist.

Ungari polnud selleks sugugi valmis, mistõttu 1241. aasta kevadel kohale marssinud umbes 130 000 pealine mongoli sõjavägi rüüstas riigi idapiirkonna, hävitas pealinna ja sundis Ungari kuninga Béla IV Austriasse maapakku minema. 1241. aasta talvel algas riigi lääneosa vallutamine, millega kaasnes taas massiline häving — kuni ühel hetkel otsustasid mongolid pealtnäha ilma mingi põhjuseta taanduda Venemaale, kust nad ei tulnudki kunagi tagasi, vahendab Red Orbit.

Üllatavale tagurpidikäigule pole kunagi rahuldavat seletust antud, mistõttu ajaloolased on selle üle sadu aastaid pead murdnud. Kas oli taganemise põhjuseks ehk Tšingis-Khaani kolmanda poja Ugedei (Ögödei) surm 1241. aastal ja sellele järgnenud poliitiline tasakaalutus? Kas osutasid idaeurooplased oodatust jõulisemat vastupanu? Miski ei paistnud päriselt klappivat.

Nüüd arvavad aga kaks uurijat, Ulf Büntigen Šveitsi föderaalsest uurimisinstituudist WSL ja Nicola Di Cosmo USA süvauuringute instituudist IAS, et on viimaks leidnud mõistatusele lahenduse. Nende hinnangul ei peletanud mongoleid minema miski muu kui halb ilm!

Žurnaalis Scientific Reports ilmunud uurimusse hõlmati ajaloolisi ürikuid ja Ungaris kogutud puude aastarõnga-andmeid, mille põhjal tuletati sissetungi ajal valitsenud ilmastikutingimused. Puude aastarõngad, mille tekkimist ilmastik mõjutab, on daatumite osas väga täpsed, mistõttu võib aastarõngaste analüüsimine pakkuda pilgiheitu igal aastaajal valitsenud keskkonnatingimustesse. Antud juhul andsid puude aastarõngad mõista, et 1242. aasta oli eriti karm. Sama kinnitavad ka ajaloolised ürikud.

Talveilm polnud hull aga mitte äärmusliku pakase või lume tõttu, vaid kuna temperatuur langes täpselt nii madalale, et Ungari märgalad kattusid üleni jääga. 1242. kevadel hakkas see jää sulama, tuues kaasa ulatuslikud üleujutused. Too Ungari piirkond, mida mongolid järgmiseks vallutada kavatsesid, osutus ümberkaudsetest aladest madalamaks, mistõttu valgus see tulvavett üleni täis. See tõi omakorda kiiresti kaasa üleüldise mudauputuse, mis, mõistagi, tegi maastikul liikumise väga keeruliseks ja takistas ka rohttaimede kasvamist kogu piirkonnas.

Miks oli rohttaimede puudumine nii suur probleem? Väga lihtsal põhjusel — mongolid sõltusid nimelt hobustest nii suurel määral, et iga ratsaväelase käsutuses oli kolm või neli ratsut. Hobused vajasid söögiks heina, kui maastik aga mudaauguks muutus, ei olnud võõrvallutajail enam võimalik loomadel hinge sees hoida.