Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.

Briti leht The Guardian vahendab, et mai keskpaiga seisuga on viirust tuvastatud 58 riigis ja seda seostatakse tuhandete mikrotsefaalia juhtumitega. See on haruldane väärareng, mille puhul on vastsündinul ebatavaliselt väike pea ning ajukahjustused. Seetõttu on Zika viirus ohtlik ennekõike rasedatele naistele, täpsemalt nende veel sündimata järeltulijaile. Kui täiskasvanud inimene viirushaigusesse nakatub, siis üldjuhul ei saa ta ise arugi, et tal midagi viga on - sageli pole üldse mingeid sümptomeid. Mõnikord on sümptomiteks palavik, peavalu, liigese- ja lihasvalud, mis kestavad maksimaalselt nädala.

Zika viirus tuvastati esmakordselt eelmisel aastal Brasiilias. Viirust levitab sääseliik nimega aedes aegyptii ning kui see inimest hammustab, võib tulemuseks olla haigestumine. Lisaks on tõestust leidnud ka sellised nakatumisjuhtumid, kus viirus on edasi levinud inimeselt inimesele sugulisel teel, mehelt naisele sperma kaudu.

Viis riskitaset

WHO Euroopa esindus ütles, et riski ei tohi alahinnata ning jagas Euroopa riigid sel kuul erineva ohuastmega piirkondadeks, mida näeb allolevalt kaardilt: kõige kõrgema ohutasemega on need maad, mis kaardil on tumedamad ja madalama ohutasemega maad on heledamad.

Euroopa aladest on nakkuserisk kõige kõrgem Madeira saarel ja Musta mere rannikul Venemaal ning Georgias, sest nendes paikades on haigust levitavad aedes aegyptii sääsed põliselanikeks.

18 riigis, kus elab teine sääsk nimega aedes albopictus, hinnatakse riski keskmiseks. Ehkki see sääsk pole nii efektiivne viiruse levitaja kui aedes aegyptii, on laborikatsed näidanud, et ta võib seda siiski teha.

Keskmise riskitasemega maadest hinnatakse viirusepuhangu riski kõrgeimaks Prantsusmaal. Selle järel tulevad Malta, Horvaatia, Iisrael, Hispaania, Monaco, San Marino, Türgi, Kreeka, Šveits, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Georgia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ja Montenegro.

Mujal Venemaal, Suurbritannias ja suuremas osas Euroopa maadest on oht madal, Poolas-Leedus ja Iirimaal väga madal. Meie jaoks vast olulisim on see, et Euroopas on ka kolm sellist riiki, mille puhul kohapealt tekkiva haiguspuhangu tõenäosus on WHO hinnangul null – need on Eesti, Läti ja Valgevene. 60. laiuskraadist põhja poole jäävate maade puhul arvestust ei peeta, sest nii kaugel põhjas haigust levitavad sääsed lihtsalt ellu ei jää. Seega jäävad Soome ja Island üldse arvestusest välja.

Ehkki nende andmete põhjal pole Eestis lõkke ääres aedes aegyptii hammustusest Zika viirusesse nakatumine võimalik, on WHOl ja ka meie oma Terviseametil siiski mitmeid nõuandeid neile, kes plaanivad riskipiirkondadesse sõita. Zika viiruse põhikoldeks on, nagu öeldud, Brasiilia ja seal on suvel ees seismas Rio de Janeiro olümpiamängud.

Kuidas käituda?

Riskipiirkonnas viibimisel tuleks kasutada WHO poolt soovitatud sääsehammustuste ennetusmeetmeid: riietuda pikkade varrukatega rõivastesse ja kasutada sääsetõrjevahendeid. WHO soovitab magades kindlasti kasutada sääsevõrke, eriti päevasel ajal, kui aegyptii-sääsed aktiivsed on.
Vaktsiini viiruse vastu ei ole. Rasedatel või rasedust planeerivatel naistel on soovitatav Zika viirusnakkuse riskipiirkondi mitte külastada.

Pärast riskipiirkondadest naasmist tuleks haigusnähtude ilmnemisel kolme nädala jooksul võtta ühendust arstiga ja teavitada oma viibimisest Zika viirusnakkuse leviku piirkonnas.
Haigusnähtudeta rasedad naised, kes viibisid Zika viirusnakkuse riskipiirkondades, peaksid järgmisel korralisel visiidil sellest informeerima oma arsti.

Meestel tuleb hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest pärast riskipiirkondadest naasmist: haigusnähtude puudumisel vähemalt 4 nädala ja laboratoorselt kinnitatud haigusjuhu korral poole aasta jooksul pärast tervenemist.
Veredoonorluse ohutuse tagamise nõudest lähtudes ei võeta riskipiirkondadest naasnud isikult verd 28 päeva jooksul, seemnevedelikku ei võeta doonorilt 28 päeva jooksul pärast Zika-viirusnakkuse riskipiirkondadest naasmist.