Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Soome, Ungari ja Austria teadlased skaneerisid laserkiirtega öö vältel kasepuid. Selgus, et puude oksad olid koidikuks langenud keskmiselt 10 sentimeetri võrra rohkem longu kui nad olid öö hakul, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
„See efekt oli väga selge ning jälgitav kogu puuvõra ulatuses,“ rääkis Ungari Tihany ökoloogiauuringute keskuse teadlane Andras Zlinszky ajakirjale New Scientist. „Keegi pole seda varem kogu puu ulatuses vaadelnud ning mind üllatas okste asendi muutuse suurus.“
Soome Masala paikkonnauuringute keskuse teadlane Eetu Puttonen lisas, et seni on taimede öiseid kujumuutusi uuritud üksnes väiksematel taimedel, nüüd aga jälgiti seda esmakordselt täiskasvanud puudel.
Selleks skaneeriti 11 Soome kaske sagedusega kord tunnis ning 77 Austria puud iga kümne minuti järel.
Laserskaneerimise eelis puude fotograafilise jälgimise ees seisneb asjaolus, et viimaseks vajalik intensiivne valgus võib puude „unerežiimi“ häirida ja nende võrakuju mõjutada. Samuti valiti uuringuteks tuulevaiksed ööd.
Okste longu vajumise põhjuseks peavad teadlased puude rakkude siserõhu ehk nn turgorrõhu langust öö jooksul. Rõhulangus omakorda on põhjustatud fotosünteesi lakkamisest pimedal ajal.
Teiseks on just efektiivse fotosünteesi nimel puudel kasulik päeval oma oksi võimalikult kõrgel päikesevalguse käes hoida, öösel aga puudub selleks energiat nõudvaks pingutuseks vajadus.