1916-1917 rajati Tallinnas vastrajatud Peeter Suure Merekindluse kaitsekasarmu (ehk hilisema Patarei vangla) kõrvale lennusadam koos vesilennukite angaaridega. Enne seda olid vesilennukid maandunud pigem Pirita jõe suudmesse. 1940. aastani oli see Eesti kaitseväe käsutuses, seejärel nõukogude armee käes. Nüüd on Lennusadam avatud muuseumina.

Vesilennukite angaarid rajati Lennusadamasse 1916-1917
Merelennuväe baas 1924. https://register.muinas.ee

Nähtavasti juba 1917. aastal kasutati sõjalennukite maandumiseks Lasnamäel olnud muruplatsi, mis jäi kasutusele Eesti kaitsevägede aerodroomina, 1920. aastatel maandus sinna ka Helsingi-vahet lennanud lennufirma Aeronaut, aastail 1932-1934 Poola LOT. Toona piisas lennukitele maandumiseks küll murukattest. Sellest ida poole rajatud hoovõturadu kasutasid Nõukogude ajal sõjalennukid Mig-19, muruplats jäi aga ALMAVÜ käsutusse. Täna paistab seal laiuvat tühermaa.

Sõjaväe aerodroom Lasnamäel.
Aeronaudi angaar Lasnamäel. https://www.ronaldv.nl/abandoned/airfields/EN/harju.html
MiG-19PM

Kui Aeronaut 1928. aastaks pankrotistus, jätkusid Helsingi-lennud Soome lennukompanii Aero vesilennukitega, mis nähtavasti esialgu maandusid Ülemiste järve põhjatipus oleva silla juurde.

Aero vesilennukid maandusid Ülemiste järvel
Lennufirma Aero lennuk Junkers G-24 vajas reisijate maale laskmiseks silda.

1928. aastal alustas Berliin-Tallinn-Leningrad lende saksa-nõukogude ühisfirma Deruluft, mis kasutas selleks esialgu Iru ehk Nehatu lennuvälja. 1936. aastal nende lennud küll lõppesid.

Derulufti lennukid maandusid Nehatu ehk Iru lennuväljal
ANT-9 oli kasutusel ka lennufirmas Deruluft.
Aero ja Deruluft lendasid ka lennukitega Junkers F-13. https://hugojunkers.pytalhost.com

Suurem tühermaa Dvigateli tehase taga oli eralennuväljana kasutusel juba 1920. aastatest, kuid ametlikult avati see praegusel kohal 1936. aasta 20. septembril Ida-Euroopa ühe suurima lennujaamana, mida toona kutsuti Ülemiste lennuväljaks. Vesilennukid said maanduda otse lennujaama vastas asunud silla äärde, maapealsed lennurajad moodustasid aga kolmnurga, mis võimaldas teistel lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas.

Ülemiste lennujaam avati 1936. aastal, järves on ka vesilennukite sild.
Junkers J-52 oli peamine lennuk Tallinna lennuväljal kolmekümnedate lõpus. Nendega lendasid Aero o/y, AB Aerotransport, Deruluft, Deutsche Lufthansa ja AGO. https://www.freunde-lufthansa-ju52.de/
LOT lendas lennukitega Lockheed Model 10 Electra. https://www.delcampe.net

1940. aastal lõpetas rahvusvaheline lennuväli töö ja järgmised pool
sajandit (vaheajaga küll 1941-1944) kasutati lennuvälja vaid NSV Liidu
sisestel lendudel. Enne 1980. aastat sai lennuväli küll oluliselt
pikemad hoovõturajad. Täna kannab tugevasti ümber ehitatud Tallinna
rahvusvaheline lennujaam Lennart Meri nime.

1947. aasta kaart: Lennuväli on täielikult salastatud.
1980. aastatel oli peamine lennuk Tallinna lennuväljal kuni 76 istekohaga Tu-134A. https://v7ved.ru
Tänapäevane lennujaam Maa-ameti ortofotol