Avastuse teinud doktorandi Billy Ó Foghlú väitel viitab see kahe tuhande aasta tagusele pikaajalisele ja aktiivsele kultuurivahetusele rauaaegse Euroopa ja India vahel. Ta usub, et need kaks kultuuri vahetasid omavahel eraldi välja töötatud muusikalisi tehnoloogiaid ja stiile, kaas arvatud puhksarvi, mida näitab ka nüüdisaegsete India sarvede ja rauaaja Iiri sarvede võrdlus. Vahendab Red Orbit.

„Reeglina on arheoloogia vaikne teadus. Mind hämmastas väga, et leidsin enda arust surnud helimaastikud elamas ja pulbitsemas nüüdisaegses Keralas,“ märkis Ó Foghlú ülikooli väljastatud pressiteates. „India lõunapiirkonna muusikalised traditsioonid ja puhkpillid nagu kompu pakuvad head võimalust pilgu heitmiseks Euroopa eelajaloo muusikalistesse kultuuridesse. Ja kuna India pille üldiselt taaskasutatakse, mitte ei maeta hauapanustena maha, pakuvad Euroopas välja kaevatud leiud olulist pilguheitu India mineviku helimaastikesse.“

Ajakirjas Journal of Indian Ocean Archaeology ilmunud uurimus toob näiteks Indias Sanchis millalgi 300. aasta paiku enne meie ajaarvamist loodud nikerduse, mis kujutab salka muusikuid mängimas Euroopa loomapea-kujulise lehtriga pronkstrompeteid (ingl carnyx).

Muistsete Iiri ja India muusikatraditsioonide kokkupuutumine võiks selgitada ka osa rauaaegsetest Keldi haudadest välja kaevatud puhksarvesid ümbritsevatest mõistatustest — eriti, kuna avastuste vaatlemine nüüdisaegse Lääne-Euroopa muusikalise maastiku kontekstis muudab väga keeruliseks ennustamise, milline võis kõlada muinasaegse elanikkonna sootuks teistsugune muusikatraditsioon.

„Sarvi kasutatakse pigem rütmipillidena, mitte läänelikus tähenduses viisi või harmooniate edasiandmiseks,“ selgitas Ó Foghlú.

See pole, muide, Ó Foghlú esimene suurem muistse Iiri muusika teemaline avastus. Mullu septembris tekitas uurija nimelt ajalehepealkirju arvamusega, et kuulus muistis, mida peeti odavarreotsaks, on tegelikult puhksarve huulik. Oma hüpoteesi kinnitamiseks printis teadur „odavarreotsast“ 3D-jäljendi ja mängis selle abil restaureeritud muinassarve.