Rehviliit paneb kogumispunktid ajutiselt kinni
Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul saabus kevadise rehvivahetus-hooajaga kätte see piir, kus pole enam võimalik rehvide taaskasutusega senisel viisil tegeleda.
"Senise taaskasutustasu tariifi juures, mis on 55-75 eurot rehvitonni kohta, ei ole võimalik rehve jätkusuutlikult taaskasutada. Tegelikud taaskasutuslahendused vajaks minimaalset hinnataset 150 eurot tonn," rääkis Kuurme.
Rehvid24 müügiportaali juhi Marek Mooruse sõnul ohustaks hinnatõus rehviettevõtete konkurentsivõimet.
"Kui hinda tõstaksid vaid osad rehvide maaletoojad, siis saaks nende positsioon turul oluliselt kahjustatud. Hinnatõus on taaskasutustasu tõstmise korral küll vältimatu, ent reaalsuses võimalik vaid siis, kui sarnane taaskasutustasu kehtiks kõigile turul tegutsevatele ettevõtetele, kaasa arvatud senisele n-ö hallile sektorile, kes taaskasutustasu üldse ei maksa," ütles Moorus.
Hinnatõusu pooldavad Kuurme sõnul nii Eesti Rehviliit, organisatsiooniga liitunud maaletoojad kui ka riigivõimu esindajad.
"Hinnatõusu ainus takistus on ebaterve konkurentsiolukord Rehviringlusega. Eestis on kaks taaskasutusorganisatsiooni, millest üks kogub ja reaalselt taaskasutab vanu rehve, teine ainult kogub.
Arusaadavalt on rehvide taaskasutamine kordades kallim kui lihtsalt hunnikusse kuhjamine. Sellise olukorra tagajärg on näiteks Tartus Raadil kõrguvad rehvimäed," lisas ta.
Tänasest ei tööta enam Rehviliidu logistiline keskus Maardus, kuna seal senise jäätmekäitluspartneriga jätkamine oleks eeldanud olulist taaskasutustariifi tõusu seoses muutunud maailmaturu olukorraga, mida konkurentsisituatsioon Eestis ei võimaldanud.
"Leidsime logistilisele keskusele uue alternatiivse asukoha, ent keskkonnaamet keeldus uuele kogumisplatsile kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu jäätmeluba väljastamast. Esitame kindlasti kahe nädala jooksul vaidlustuse ja loodame, et keskkonnaamet siiski väljastab loa.
See on Rehviliidu töö taastamise eelduseks. Juhul kui amet otsust ei muuda, peame leidma uue kogumiskoha, mis võtaks aga kahtlemata oma aja," rääkis Kuurme.
Rehviliit on eelnevalt teinud omapoolseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks. Tänavu veebruaris viis liit taaskasutussüsteemi puudustele tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve.
"Keskkonnainspektsioon hakkas seejärel küll vanu probleeme lahendama, kuid tulevikku suunatud lahendust pole suudetud veel välja töötada. Kujunenud olukorras on riigi jõuline sekkumine muutunud vältimatuks," lisas Rehviliidu juht.
Kohalikud omavalitsused ja eraisikud saavad jätkuvalt rehve ära anda Rehviringluse kogumispunktides.
Seni on Rehviliit taaskasutanud 6000-7000 tonni vanu rehve aastas.
