Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Itta prognoositakse selle sajandi keskpaigaks temperatuure, mis võivad päevasel ajal küündida 46 plusskraadini ja niimoodi mitte päeva-paari jagu, vaid pikkade, talumatult kuumade perioodidena. Araabia Ühendemiraatides keeb plaan konstrueerida endale üks korralik mägi, mis vihma tekitaks ja olukorda leevendaks.

Tuuled kannavad vett sisaldavat õhumassi üle maapinna. Kui teele satub ette mägi, tõuseb ja jahtub õhumass tänu sellele. Jahe õhk pole võimeline nii palju vett kandma, mis tähendab, et algab vihmasadu. Seetõttu mäemõtet veeretataksegi.

Arabian Businessi andmeil on USA atmosfääriuuringute korporatsiooni UCAR eksperdid praegu ametis arvutimudelite loomisega, mille abil selgitataks välja, milliste mõõtmetega see tehismägi olema peaks. UAE kõrgeim tipp on Jabal Ḥafeeṫ, mis asub UAE ja Omaani piiril ja millel on kõrgust 1249 meetrit.

Ekspertide jaoks on mäe ehitamine vihma tekitamiseks sootuks uus lähenemine. Fakt on, et materjalikulu saab olema korralik.
Näitena on toodud Kilimanjaro, Aafrika kõrgeim tipp (5895 meetrit). Keegi pole seda küll muidugi kunagi kaalunud, ent arvutada saab siiski.
Mägi on kujult üsna sümmeetriline koonus ja selle diameeter on jalamil umbes 40 kilomeetrit. Nende andmete põhjal võib mäe mahuks hinnata umbes 2469 kuupkilomeetrit. Kilimanjaro koosneb suuremalt jaolt kivimist nimega fonoliit. Selle tihedust teades on võimalik välja arvutada, et mäe mass on umbes 6,2 kvadriljoni tonni. Üks kvadriljon on miljon miljardit, nii et UAE mäeihalejatel saab sellist mäge rajades vaja olema väga-väga palju materjali.

UCARi ilmastikuekspert Roelof Bruintjes ütles Arabian Businessile, et mäe ehitamine pole mõistagi naljaasi. „Kui projekt saab olema valitsusele liiga kallis, siis see läbi ei lähe,“ ütles ta. „Ent kui see peaks esimesest faasist läbi minema, siis järgmises etapis tuleb minna ehitusfirma juurde ja otsustada nendega üheskoos, kas mäge on võimalik ehitada või ei.“

Vihma esile manamiseks on muidugi muidki lahendusi. Hiinlased näiteks „seemendavad“ pilvi kemikaale sisaldavate rakettidega. Kemikaalide abiga moodustuvad pilvedes jääkristallid, tänu millele pilved lõpuks lagunevad ja vihmana maha sajavad. Nii toodetakse Hiinas umbes 50 miljardit tonni vihma aastas.