Vastab Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin: (allikas: Imeline Teadus)

„Maismaaimetajatest on kõige suuremad silmad põdral (läbimõõt 40 mm) ja hobusel (34 mm), aga veeloomadest sinivaalal (150 mm). Selgrootutest on rekordiomanik hiidkalmaar (silma läbimõõt 250 mm).

Suhteliselt kõige suuremad silmad on imetajatest ilmselt väikesel Malaisias elaval öise eluviisiga tontkandlasel (Tarsius spectrum)."

Ehkki põdral on maismaaimetajatest kõige suuremad silmad, on tema nägemisvõime haistmise ja kuulmisega võrreldes suhteliselt keskpärane.

Hobustel on peaaegu 360-kraadine nägemine, ainsad „pimedad“ sektorid asuvad vahetult looma ees ja taga. Silma alumine osa vaatab lähedale, ülemine osa aga kaugemale.

Ülejäänud kehaga võrreldes suhteliselt kõige suuremate silmadega imetaja on Indoneesia saartel elav tontkandlane (Tarsius spectrum).

Tema silmad on isegi ajust suuremad ning tagavad loomale tõhusa nägemise ka pimeduses. Silmi ei saa nende suuruse tõttu liigutada, see-eest pöördub looma pea 180 kraadi.

Hiidkalmaaril on kõigist loomadest kõige suuremad silmad. Vaid muistsel ihtüosaurusel võisid olla veelgi vägevamad nägemisorganid.

Sinivaala silmal pole ripsmeid ega pisaranäärmeid. Teetassi suurune silm annab imetajate seas küll esikoha, ent looma röögatu kehaga võrreldes on sinivaala silm tegelikult väike.

Vaalade peamine meeleelund on nimelt kuulmine, veesügavuse pimeduses pole ka eriti midagi vaadata.