Aardeleid Antarktikast: 70 miljonit aastat vanade sauruste, lindude ja roomajate jäänused

Maa kõige rängema kliimaga ja tsivilisatsioonist kaugeimas kolkas fossiile küttivate teadlaste rahvusvaheline töörühm on teinud uskumatu avastuse — suure hulga dinosauruste, lindude ja mere-eluliste roomajate säilmeid, mis pärinevad umbes 70 miljoni aasta tagusest minevikust kriidiajastust.

Smithsoniani instituudi veebilehe ja ajalehe The Daily Mail osutusel tegid teadlased avastuse mullu veebruaris ja märtsis aset leidnud ekspeditsiooni käigus Tšiilist mitusada kilomeetrit lõuna pool paiknevasse Rossi saareks nimetatavasse Antarktika piirkonda. Suurem osa avastatud kivististest pärines välja surnud mereelulistelt plesiosaurustelt ja mosasaurustelt, kuid leiti ka ürglindude ja muude ürgsisalike säilmeid.

„Meile huvi pakkunud kivid pärinevad dinosauruste ajastu lõpust, nii et suurem osa neist on 67 kuni 71 miljonit aastat vanad,“ selgitas Queenslandi ülikooli bioloogiateaduskonna uurija dr Steve Salisbury.

„Me leidsime hulgaliselt mere-eluliste roomajate säilmeid, see tähendab, plesiosaurused ja mosasauruseid — meresisalikke, kelle on kuulsaks teinud hiljutine film Jurassic World,“ lisas ta. Dr Salisbury rääkis reporteritele ka, et töörühm avastas samas piirkonnas elanud ürgpartide kivistisi, nagu ka teiste dinosauruseliikide fossiile, mida kirjeldav teaduslik uurimus loodetakse avaldada lähiajal.

Uurijad alustasid oma keerulist retke Lõuna-Ameerikast lennukiga, millele järgnes viiepäevane merereis läbi Drake’i väina, kus Smithsoniani instituudi veebilehe osutusel möllavad sageli karmid tormid. Sihtkohta jõudnud, jäi uurimisrühm viieks nädalaks laagrisse, et Antarktika poolsaarel fossiile küttida.

Ekspeditsioon oli aga kogu seda vaeva väärt, kuna teadlastel õnnestus leida jahmatavalt suur hulk iidseid dinosauruse-, roomaja- ja linnukivistisi, mille täielik kataloogimine ja läbivaatamine võtab aega vähemalt aasta. Eriti just suuremad luud nõuavad põhjalikku ettevalmistamist, enne kui nende peal teaduslikke katseid läbi viima saab hakata, selgitas dr Salisbury. Seni toimetatakse kivistised Tšiilisse ja sealt edasi Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutsevasse Carnegie loodusloomuuseumisse.

Siin ei tasu siiski unustada, et kliima dinosauruste ajal oli Antarktika aladel siiski teistsugune, kilomeetritepaksune jääkilp kattis lõunamandri veidi vähem kui 50 miljonit aastat tagasi, kui tänased Austraalia ja Antarktika juba üksteisest lahku triivisid.