Oluline läbimurre kirurgias: robot õmbles seal soolikad kokku
Soolte kokku õmblemine on peen töö, kuna pehme kude on painduv ja veniv. Tihti sõltub aga sooleoperatsiooni edust see, kas opereeritav jääb ellu või ei. Teadlased, kelle valvsa pilgu all robot operatsiooni sooritas, väidavad, et STAR on võimeline tööd tegema vähemalt sama hästi või isegi paremini kui inimkirurg. Nad ütlevad, et lõppeesmärgiks on luua robot, kes saab operatsiooniga omapäi jäetuna hakkama.
The Verge kirjutab, et STARi (Star Tissue Autonomous Robot) tööpõhimõte on järgmine: sea kudedesse süstitakse helendavaid täpikesi, mida jälgib terve plejaad kaameraid. Need täpid asetatakse seejärel kaamerate pildi põhjal 3D-mudelile. Tarkvara, mis on loodud eelnevate operatsioonide kogemuse põhjal, otsustab seejärel, kuhu õmblused teha. Kuna kaamerad jälgivad täppe kogu aeg, saab robot hakkama ka siis, kui soolikas ühte või teise suunda libiseb, liigub ja paindub. Sensorid annavad tagasisidet, kui tugevasti nõel koele survet avaldab ja arvutiekraanilt saab näha, kuidas operatsioon kulgeb.
Inimesed STARi praegu üksi mässama jätta ei saa. Lihast ja luust kirurgide roll on sisestada mainitud helendavaid täpikesi ning anda luba iga õmbluse tegemiseks, ehkki nende asukohad valib robot. Kokkuvõttes oli STAR seakoeoperatsioone tehes umbes 60% iseseisev.
Roboti sooritatud õmblusi võrreldi hiljem kolme erineval meetodil inimeste poolt tehtud operatsiooniga ja leiti, et see sai hakkama sama hästi või pisut pareminigi. Õmbluste vahed olid ühtlasemad ning soolte vastupidavus survele peale operatsiooni väga hea. Peamine puudus roboti töös oli see, et ta tegutses inimestest palju aeglasemalt – aga seda ettevaatusabinõude ja hoolika, põhjaliku jälgimise tõttu.
Enne seda, kui robot inimese lõikumise juurde minna saab, on mõistagi teha veel palju tööd ja teste. Täiesti iseseisev robot võiks jõuda inimese opereerimiseni kusagil kümne aasta pärast, arvavad teadlased. Haiglates on mõningaid robottehnoloogilisi kirurgiavõtteid küll juba aastaid kasutatud, ent nende kohta ütlevad kriitikud, et need on hirmus kallid ja pealegi ei täida robotid ülesandeid paremini kui inimesed.
Üks koht, kus roboteid kirurgidena tulevikus kasutada võiks, on kosmos. „Näiteks Elon Muski reis Marsile,“ tõi juhtiv teadlane Peter Kim näite. „Üks ots on 18 kuud pikk, mis aga siis saab, kui selle aja jooksul astronaut vajab kiiret kirurgilist sekkumist?“
Lahendus võiks olla astronaudi sisikonda sukelduv robotkirurg.
