Kaitseväe aastaraamat: Soomusmanöövervõime arendamine 1. jalaväebrigaadis
Palun selgitage, mida soomusmanöövervõime endast kujutab ning miks selle arendamine Eesti kaitseväele vajalik on.
Lahinguväljal tegutseva üksuse edu tagavad kolm komponenti: tulejõud, manöövervõime ning kaitstus. Ka kergejalaväe üksustel on olemas tulejõud ning manöövervõime, kuid samas on neil puudulik kaitstus nii vastase otse- kui ka kaudtulerelvade eest. See tähendab, et manöövrite sooritamine võtab tunduvalt rohkem aega, kuna kaitstust saab tagada kas üksuste hajutamise või välikindlustamise teel. Soomuskaitsega üksused seevastu vajavad tegevuse ettevalmistamiseks vähem aega ja seetõttu suudavad lahinguväljal tegutseda ka märgatavalt agressiivsemalt.
Kaasaegsete lahingute rütm on kiire ning ülesandeid on vaja lahendada ka brigaadi raames võimalikult väikse ajakuluga. Ajakriitiline on näiteks vastase välja tõrjumine positsioonidelt, mis looksid neile eelise edaspidistes lahingutes. Samuti kui reke avastab lahinguväljalt sobivad sihtmärgid, ei ole aega põhjalikeks ettevalmistusteks, vaid tuleb kiirete vasturünnakutega tegutseda kohe ja ära kasutada soodsat, sageli üürikest, ajaakent. Selleks ongi vaja parandada ning täiustada eelmainitud kolme komponenti: tulejõudu, manöövervõimet ja kaitstust. Lahingsoomukite CV9035 kasutuselevõtt on Eesti kaitseväele selles kontekstis suur samm edasi.
Soomusüksused on olnud maaväe lahingutegevuse tähtsad elemendid juba alates Teisest maailmasõjast. Traditsiooniliselt on soomusüksuste silmapaistvaimad esindajad olnud tankid, mis – olles küll väga võimekad relvasüsteemid – ei ole siiski ainukesed masinad, mis soomusüksuse võivad moodustada. Alati ei ole vaja tanki võimast pearelva või ülitugevat soomust, piisab lihtsalt suurest tulejõust ja heast soomuskaitsest ning seetõttu on moodne jalaväe lahingumasin paljudes olukordades isegi universaalsem kui tank. Tankiüksuse manöövrikiirus langeb tunduvalt, kui seda ei saada sarnase mobiilsusega soomustatud jalavägi. Olemasolevad PASI-tüüpi soomustransportöörid suudavad tanke toetada vaid väga piiratud määral, seega usun, et moodsatest jalaväe lahingumasinatest alustamine oli õige otsus.
Tunnistan, et soomusmanöövervõime on mõneti ebamäärane ja laialivalguv mõiste, kuid samas on selle tähendus 1. jalaväebrigaadi jaoks vägagi konkreetne. See on brigaad, mille alla kuulub üks mehhaniseeritud, jalaväe lahingumasinatega relvastatud ja vajalike toetusmasinatega varustatud pataljon, kaks soomustransportööridel liikuvat jalaväepataljoni, brigaadiga liidetud Kaitseliidu kergejalaväe üksused, mida kasutatakse tähtsate maastikukohtade hoidmiseks ning manööverelementi toetavad üksused. Viimaste hulka kuuluvad nii rekeüksused (tulevikus varustatud UAV-ga), suurtükiüksused (tulevikus relvastatud liikursuurtükkidega), õhutõrje, pioneeri ning tagalaüksused. Brigaadiülemana ja hingelt tankistina loodan, et tulevikus kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ka oma tankiüksus. Jalaväe lahingumasinate tugevdamine tankidega võimaldab lahinguväljal käituda veelgi agressiivsemalt ja otsustavamalt.
Kui võimekas CV9035 võrreldes oma analoogidega tegelikult lahinguväljal on?
Võib öelda, et tänapäeva jalaväe lahingumasinate seas on CV9035 moodsaim: tema mobiilsus ja maastikuläbivus on parem kui enamustel soomusmasinatel, sealhulgas ka lahingutankidel. Samuti on lisasoomusega CV9035 kaitstus võrreldav vanema põlvkonna tankidega. Lahingumasinal on võimsad jälgimisseadmed ja moodne automaatne sihtimissüsteem koos otsingu-hävitus (hunter-killer) võimega, mis võimaldab ka liikuval soomukil ilma probleemideta tabada kilomeetrite kaugusel asuvat liikuvat sihtmärki. Pearelva muudab äärmiselt tõhusaks programmeeritav laskemoon (KETF - Kinetic Energy Time Fuze), mida saab plahvatama panna kas kontaktil sihtmärgiga, enne sihtmärki või peale sihtmärgi läbistamist. See on ohtlik ükskõik millisele vastase sihtmärgile: isegi kui laskemoon ei läbista sihtmärgi soomuskaitset, viib ta rivist välja vaatlusseadmed, sihikud ja antennid, mis paiknevad tänapäeva soomusmasinatel enamasti väljaspool kere. Lahingumasina aktiivne kaitsesüsteem annab meeskonnale koheselt märku, kui masin on sihikule võetud, jättes aega ohule reageerida.
Lahinguväljal toetavad lahingumasinatega relvastatud Scoutspataljoni brigaadi kaudtule- ja tankitõrjeüksused ning liitlaste õhuväeüksused. Seejuures on suur tähtsus olukorrateadlikkusel, mis kindlustab hea ülevaate lahinguruumist; brigaadi kontekstis tagaksid selle erinevad sensorsüsteemid, sealhulgas UAV-d.
Lahingsoomukite vastupidavusest rääkides võiks mainida, et kuna tegemist on kõrgtehnoloogilise relvasüsteemiga, siis peame ka sellega vastavalt ümber käima. Hirmu, et keeruline tehnika võib alt vedada, ei ole põhjust tunda, kuna kõik süsteemid on dubleeritud ja töötavad seni, kuni on olemas inimene, kes neid juhib. Sellele vaatamata peab tehnika hooldusele ja korrashoiule suurt tähelepanu pöörama.
Milliseid funktsioone hakkavad täitma Norrast hangitud platvormidele ehitatavad toetussoomukid?
Norrast hangitud CV90 kered kohandatakse ümber erinevate toetussoomukite funktsioonide täitmiseks. Suuremaid töid nõuavad miinipildujasoomukid, tulejuhtimissoomukid, haavatute transportimiseks kannatanu evakuatsioonisoomukid, samuti juhtimispunktisoomukid. Erinevate relvameeskondade ja laskemoona transportimiseks mõeldud soomukid vajavad vaid vähemat kohandamist.
Fakt et nii Hollandist hangitud lahingmasinad kui ka Norrast hangitud toetussoomukid on mõlemad sama tüüpi ehk CV90-platvormil, lihtsustab tunduvalt väljaõppe läbiviimist, sest ei mehhaanikud ega juhid ei vaja tegutsemiseks lisaõpet. Tulenevalt varuosade ristkasutuse võimalusest lihtsustub samuti soomukite logistiline toetus nii rahu- kui sõjaaja tingimustes.
Kui ruttu ning millistes etappides toimub Scoutspataljoni üleminek motoriseeritud üksuselt, mis on varustatud SISU XA-188 soomustransportööridega, mehhaniseeritud üksuseks, mis on varustatud 2016. aasta sügisel Eestisse jõudvatele lahingumasinatega CV9035?
Üleminek tegelikult juba käib. Praegusel hetkel oleme ettevalmistuse etapis, koolitades spetsialiste ja luues tingimusi ülemineku sujuvaks jätkumiseks. Scoutspataljoni ümberrelvastamine toimub allüksuste, ehk kompaniide kaupa ning esimesega alustame juba selle aasta lõpus. Kõigepealt koolitatakse lahingumasinate spetsialistid ja meeskonnad ning seejärel alustatakse jalaväeüksuste väljaõpetamisega. Eelmise aasta kevadel Soomes CV9030 koolituse läbinud instruktorid viibivad praegu väljaõppel Hollandis ning on selle aasta lõpuks valmis oma teadmisi teistele edasi andma.
Soomusüksustega lähemat kokkupuudet omavaid kaitseväelasi on meil tegelikult juba praegu mitmeid, sest Eesti kaitseväe ohvitseridele ja allohvitseridele on välismaal juba aastaid antud vastavat väljaõpet. Näiteks oleme nii mina kui ka praegune Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo mõlemad lõpetanud Soome soomuskooli. Vähemalt neli kaitseväelast on lõpetanud sarnased kursused Ameerika Ühendriikides.
Paralleelselt lahingsoomukitele üleminekuga toimub ka Scoutspataljoni ümberpaiknemine Paldiskist Tapale. Kolimise põhjuseks on paremad väljaõppetingimused ning keskpolügooni lähedus. Kaitseväe keskpolügooni planeeritud laiendustegevuste lõppemisel on seal võimalik läbi viia enamikke CV9035 laskeharjutusi.
Soomusmanöövervõimega seotud väljaõppe läbiviimiseks on 1. jalaväebrigaadi koosseisu loodud ka eraldi struktuuriüksus, mis kannab nime Soomuskool.
Millised muud arendustegevused peale soomukite soetamise ja isikkoosseisu väljaõppe on 1. jalaväebrigaadil seoses soomusmanöövervõime arendamisega lähiaastatel plaanis?
Lahingsoomukite eduka kasutuselevõtu eelduseks on olemasoleva infrastruktuuri parandamine ja täiendamine. Taristu puhul on oluline mainida, et kogu loodav tervik toetab ka raskemate masinate kasutamist parandades ühtlasi ülejäänud brigaadi väeüksuste ning liitlaste väljaõppetingimusi.
Esimeste objektidena valmivad sel aastal masinate hoolduseks ja väljaõppe läbiviimiseks mõeldud garaažid. Scoutspataljoni kolimist toetavad ka 2017. aastal ja hiljem valmivad uued kasarmud ning Tapa linnaku äärele planeeritava lähiharjutusala rajamine. Tapa linnakut hakkab tulevikus kaitseväe keskpolügooniga ühendama otsetee, mis tähendab esiteks lühemat sõiduaega ja väiksemat kütusekulu ning teisalt võtab see ära koormust kohalikelt teedelt. Osana Tapa linnaku arendustöödest rajatakse vanasse linnakusse viiv raudteelõik, mida saavad kasutada ka liitlasüksused oma rasketehnika kohaletoimetamiseks.
Küsimusi esitas reamees Sander Mändoja.
http://www.mil.ee/et/pressiruum/kaitsevae-aastaraamat
