Kärp või nugis seiskas maa all asuva maailma võimsaima osakestepõrguti
27 kilomeetri pikkune LHC (ingl Large Hadron Collider) on kõige võimsam osakestepõrguti planeedil, kuid nähtavasti on isegi selline teaduse ja tehnika vaieldamatu tippsaavutus kaitsetu üheainsa väikese kärbi ees. Kollaideri töö tuli ajutiselt peatada pärast seda, kui väike kiskja elektrikaabli läbi näris.
USA riikliku ringhäälingu NPR ja äriuudislehe International Business Times osutusel sai väike imetaja (kes võis olla kas kärp või nugis) pärast kaabli läbinärimist surmava elektrilöögi. Karuslooma saatusliku järamiskihu põhjustatud lühiühenduse tõttu tuli LHC töö peatada, vahendab Red Orbit.
Probleem ilmnes, kui Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN uurijad üritasid ülijuht-seadme abil koguda uusi andmeid samas rajatises 2012. aastal avastatud Higgsi bosoni e nn jumalaosakese (ingl God particle) kohta. Pealeselle on töörühm väidetavalt leidnud tõendeid, mis näitavad, et LHC võib tekitada ka muid, seniavastamata elementaarosakesi.
CERN-i avalike suhete juht Arnaud Marsollier rääkis NPR-ile, et osakestepõrguti tuli seisma panna pärast elektrihäirete ilmnemist, mille põhjustajaks oli tõenäoliselt väike loom, arvatavasti nirk, kes pääses 66-kilovoldise transformaatori sisemusse ja kahjustas seadme ühendusklemme.
Katseid põrgutis ei jätkata enne mai keskpaika, prognoosisid CERN-i esindajad.
Hiljem väljastatud teabedokumendis märgiti, et õnnetu elukas võis olla ka nugis. Mis iganes kärplaseliigi esindajaga ka tegemist polnud, võib tema tekitatud kahjustuste remontimine ja hiigelseadme töökorda saamine võtta aega mitu päeva või isegi nädalat.
Pentakvargi andmed avalikuks
CERN, mille juures tegutseva LHC abil avastati möödunud suvel omavahel seotud neljast kvargist ja ühest antikvargist koosnev pentakvark, avaldas veebis rohkem kui 300 terabaiti uurimisandmeid, millega saab tutvuda iga osakestefüüsikast huvitatud inimene, kes soovib CERN-is tehtud avastusi enda uuringutes kasutada, teatas International Business Times.
Detektori CMS (ingl Compact Muon Solenoid) koostöörühma liige füüsik Kati Lassila-Perini selgitas, et on koos kolleegidega panustanud analüüsikõlbulike uurimisandmete kogumisse palju vaeva ja tuhandeid inimtöötunde.
[HILJEM LISATUD] Viimastel andmetel on lühiselooja hoopis kivinugis (ld Martes foina). Remondiga loodetakse aga ühele poole saada juba käesoleva nädala lõpuks, mitte mai keskpaigaks, nagu algselt öeldud.
