Penny Black - esimene postmark maailmas, tänaseni kõvas hinnas
Postiteenistus töötas juba ammu, kuid seni tuli iga kirja kohaletoimetamise eest tasuda kättesaamisel vastavalt läbitud vahemaa pikkusele. Postmargi idee oli aga nii lihtne, et juba mõni aasta hiljem võtsid paljud teised riigid brittide idee üle. Penny Black, nagu see postmark hiljem kollektsionääride seas hellitava nime sai, võimaldas nimelt pooleuntsist (kuni 14 g) kirja kohale toimetada ühepennise postmargi ostmise eest.
Tagantjärgi on teada, et samasuguseid ideid oli arendatud ka Austrias, Rootsis, võibolla ka Kreekas. Kuid Rowland Hill (1795-1879) saab õigusega endale postmarginduse isa tiitli.
1837. aasta alguses koostas ta postmarkide väljatöötamise ettepaneku, mille esitas toonasele valitsuse varakantslerile, valitsus leidis ka asja nii huvitava olevat, et andis Hillile kaks aastat aega seda reformi ette valmistada. Kujunduskonkursile esitati kokku 2600 ideed, kuidas esimesed postmargid välja peaks nägema, paraku ükski neist ei osutunud sobivaks ja Hill ise valis välja mustal taustal ülimalt äratuntava portree kuningannast Victoria I.
Juba 1839. aastal juurutati ühtne neljapennine postisaadetise taks, mis osutus õnnestunud võtteks, sest esiteks kasvas kõigi postisaadetiste hulk mõne kuuga 120 protsenti, lisaks kadus ka kõikvõimalikel vahendajatel võimalus postiteenustega rikkaks saada.
Ametlikult lasti esimesed postmargid käiku 6. mail 1840, kuigi on ka tembeldatud ümbrikke nende markidega, millel juba 1. mai tempel. Kuna margid olid musta värvi, tembeldati neid punaste templitega, paraku osutus, et see värv on kergesti eemaldatav ja peagi ilmnes katseid samu marke korduvalt kasutada. Markidel perforatsioon puudus, ehk neid tuli kääridega üksteise küljest lahti lõigata, kokku trükiti aga neid marke ligemale 69 miljonit, ehk neist jätkus ikka aastakümneteks.
Ühepenniste mustade kuningannade trükkimine kestis veebruarini 1841, mil Briti rahandusministeerium lasi turule juba punasel taustal samasugused margid Penny Red, mida oli võimalik tembeldada musta värviga. Alles 1879. aastal sai Penny Redi aeg otsa, selleks ajaks oli postmargindus levinud juba pea üle kogu Euroopa ja ka Põhja-Ameerikas trükiti ja kasutati juba postmarke laialdaselt.
Kuid kõigi aegade teiseks postmargiks oli siiski sinisel taustal Two Penny Blue, mis lasti käiku kaks päeva pärast Penny Blacki, kokku 6,46 miljonit tükki. Niisiis, kõige esimesed margid pole tingimata kõige haruldasemad asjad filatelistide kogudes.
Templijäljendita Penny Black maksab Wikipedia andmetel praegu 3000 kuni 4000 naelsterlingit, tembeldatult saab eBayst neid küll ka mõnekümne dollarilise hinna eest. Paraku võib osutuda, et paljud sellised postmargid on hoopis hilisemad koopiad, samas on teada, et kuna esimesed margid trükiti 11 trükiplaadi abil, on nad kergesti kontrollitavad, ka oli juba esimestel markidel vesimärk sees.
Victoria portree, mis markidele kanti, pärineb ühest 1834. aasta Henry Corbouldi visandist, mida viimistlesid Charles Heath ja tema poeg Frederick ja mida seejärel trükipessiga massiliselt markidele kanti. Ja kuninganna nägu jäigi Briti postmarke sümboliseerima püsivalt, Victoria suri 1901. aastal, mõni põlvkond hiljem kannavad aga kuninganna nägu jälle 1952. aastast alates ringlevad Elizabethid. Vahepeal prooviti marke ka kuningate portreedega.
Ja Briti margid on siiani ühed vähesed maailmas, mis riigi nime ei kanna, monarh on piisavalt tuntud üle maailma.
Hilli määratud suurus esimestele markidele 19x22 mm jäi aga edaspidigi mõõtmeks paljudele standardmarkidele kogu maailmas, alles hiljem on hakatud ka välja andma ilumarke suuremates mõõtmetes.
