Seda teooriat nimetatakse informatsiooniparadoksiks ja see käib risti vastu teaduslikule arusaamale, mille kohaselt informatsioon süsteemi oleku kohta mingil ajahetkel võimaldab välja arvutada selle oleku teisel ajahetkel, vahendab Red Orbit.

„Öeldakse, et faktid võivad olla väljamõeldistest kummalisemad. Kusagil ei vasta see sõnakõlks rohkem tõele kui mustades aukudes,“ rääkis Hawking. „Mustad augud on kummalisemad kui miski, mida ükski ulmekirjanik kunagi välja on mõelnud, kuid kahtlemata on nende olemasolu teaduslik fakt.“

Mustade aukude käitumist kirjeldanud algsete teooriate kohaselt ei säilita need peaaegu mitte mingit infot tähtede kohta, mis neid tekitavad. Alles jääb teadmine ainult nende massist, pöördimpulsist ja elektrilaengu suurusest.

„Peale nende kolme omaduse ei talleta must auk ühtegi üksikasja taevakeha kohta, mis selle ümber kokku kukkus,“ rääkis Hawking. „Näiteks on musta augu lõppolek sõltumatu sellest, kas augu moodustanud taevakeha koosnes enne kollapsit ainest või antiainest või kas see oli kerakujuline või hoopis äärmiselt ebakorrapärase kujuga.“

Tolle teooria järgi, selgitas Hawking, paistis, et ühesuguseid musti auke võib esile kutsuda lõputu hulk ainekonfiguratsioone. Kvantmehaanika on aga jõudnud täpselt vastupidisele järeldusele, näidates, et musti auke saavad moodustada ainult väga konkreetsete lainepikkustega osakesed.

Kui musti auke tekitanud kehade omadused ei kao, märkis Hawking, sisaldavad mustad augud palju välismaailma eest varjatud informatsiooni.

Kuidas need struktuurid muutuvad?

Me teame, et mustad augud paiskavad osakesi välja, kaotades ajapikku massi, kahanedes ja kadudes, kuid küsimus, mis saab neisse neeldunud informatsioonist, on siiamaani vastuseta.

„Mis saab kõigist musta auku langenud osakestest?“ küsis Hawking. „Need ei saa pärast musta augu kadumist lihtsalt lagedale ilmuda. Osakesed, mis mustast august väljuvad, paistavad olevat täiesti juhuslikud ega seostu kuidagi ainega, mis musta auku langes. Jääb mulje, et auku langenud aine kohta on kogu info kadunud, välja arvatud teave neeldunud aine kogumassi ja kiirgushulga kohta.“

Kui informatsioon mustas augus tõepoolest häviks, pööraks see pea peale kogu meie arusaamise universumi toimimisest.

„Rohkem kui 200 aastat oleme me uskunud determinismi-teadusesse — sellesse, et füüsikareeglid määravad (determineerivad) universumi arengukäigu,“ rääkis Hawking. „Kui informatsioon mustades aukudes häviks, ei saaks me tulevikku prognoosida, kuna must auk võiks endast väljutada suvalisi osakestekogumeid.“

„Võib tunduda, et polegi eriti oluline, kui me ei saa ennustada, mis mustast august järgmiseks välja tuleb, kuna meie läheduses pole ühtegi musta auku,“ jätkas teadlane. „Kuid asi on põhimõttes. Kui determinism — universumi etteennustatavus — mustades aukudes üles ütleb, võib see üles öelda ka teistsugustes olukordades. Mis veelgi hullem — kui determinism kaotab kehtivuse, ei saa me enam ka oma minevikus kindlad olla. Ajalooõpikutes ja meie mälestustes sisalduv info võib olla lihtsalt illusioon. Minevik on see, mis ütleb meile, kes me oleme. Ilma selleta kaotame oma identiteedi.“