Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel
Kuukivimist on leitud raua erilist isotoopi nimega raud-60, mida tekitavad ainult täheplahvatused e supernoovad. Avastus on täiendavaks kinnituseks, et umbes kaks miljonit aastat tagasi plahvatas suhteliselt lähedal supernoova, mis paiskas selle käigus tekkinud elemente Maa ja Kuu pinnale.Kuukividest leitud raud-60 toetab varasemat hüpoteesi, et kaks miljonit aastat tagasi plahvatas supernoova meist ainult 300 valgusaasta kaugusel.
Saksamaa ja USA teadlased andsid leiust teada ajakirja Physical Review Letters 2016. aasta 13. aprilli numbris. Nende analüüsi kohaselt plahvatas too supernoova ka vaid 300 valgusaasta kaugusel, mis klapib varasemate ookeanisetete analüüsidega, kirjutab earthsky.org.
Peaaegu kõik vesinikust ja heeliumist raskemad elemendid kuni rauani välja tekivad tähtede sisemuses läbi tuumade liitumise protsessi e tuumasünteesi (ingl nuclear fusion). Stabiilsest rauast raskemaid elemente tekib aga ainult selliste tohutute rõhkude juures, mis on võimalikud vaid supernoovaks plahvatava ülimassiivse tähe sisemuses.
Raud-60 — raua-aatom, mille tuum sisaldab 26 prootonit ja 34 neutronit — on raua ebastabiilne isotoop, mida tekib peamiselt supernoova-plahvatustes. Raud-60 poolestusaeg on 2,6 miljonit aastat. (Radioaktiivse elemendi poolestusaeg tähendab, kui kaua aega kulub selleks, et pool radioaktiivsest isotoobist laguneks millekski muuks.)
Hüpoteesi, et Maalt leitud raud-60 allikaks võis olla lähedal plahvatanud supernoova, püstitati 1999. aastal, kui raud-60 leiti maakoorest sügaval ookeanipõhjas. 2016. aasta aprilli alguses avaldatud uurimus täiendas tõenditekogumit Vaikse, Atlandi ja India ookeani süvameresetetest ja maakoorest kogutud raud-60 analüüsidega.
Kuu pinnale pidid vältimatult sattuma raud-60 osakesed samast supernoovast ning võis eeldada, et nood raud-60 osakesed võivad olla peaaegu liikumatus Kuu-keskkonnas hästi säilinud.
Müncheni tehnikaülikooli füüsik ja uurimuse kaasautor dr Gunther Korschinek kirjutas pressiteates: „Seega eeldame, et nii Maalt kui ka Kuult kogutud proovidest leitud raud-60 pärineb samast allikast: need lademed on hiljuti loodud täheaine, mille tekitasid üks või mitu supernoovat.“
Raud-60 tuvastati kuukivimi-proovidest kiirendus-massispektromeetriga, aparaadiga, mida kasutatakse stabiilsete aatomite seast leitud radioaktiivsete aatomite uurimiseks. Kuukivimi analüüsimise tulemused võimaldasid teadlaste töörühmal paika panna supernoovast meieni paiskunud raud-60 osakeste ülempiiri. Dr Korschinek kommenteeris: „Mõõdetud raud-60 voog vastab umbes 300 valgusaasta kaugusel plahvatavale supernoovale. See väärtus klapib hästi hiljuti ajakirjas Nature avaldatud teoreetilise hinnanguga.“
