Copernicuse Mereteenus (ehk merekeskkonna seireteenus) on üks kuuest Euroopa Liidu teenusest (ookean, atmosfäär, maismaa, eriolukorrad, ohutus ja kliimamuutused), mida pakutakse planeet Maa seirele keskendunud kosmoseprogrammi Copernicus raames. Võtmerolli mängib siin Sentineli seiresatelliitide süsteem, mille abil nii ookeane kui maismaad jälgitakse ning mida uute satelliitidega järjest täiendatakse.

Copernicuse Mereteenuse peamised eesmärgid on luua ettevõtjatele, teadlastele ja riigiasutustele juurdepääs merega seotud andmetele. Läbi veebiportaali saavad Copernicuse Mereteenuse kasutajad juurdepääsu prognoosidele ja andmetele kõigi ookeanide kohta. Andmed põhinevad satelliitseirel, merel tehtud mõõdistustel ja digitaalmudelitel, hõlmates sealjuures selliseid näitajaid nagu temperatuur, hoovuste kiirus ja suund, merejää soolsus ja paksus, vee kvaliteedi näitajad, klorofülli kontsentratsioon, fosfaadi, nitraadi ja hapniku sisaldus.

Neid andmeid saab kasutada laevasõiduohutuse suurendamiseks, jääseirel, keskkonnareostuste jälgimisel ja nende efektiivsel tõrjumisel, kalaressursside efektiivsel kasutamisel, keskkonnakaitsel, kliimamuutuste jälgimisel jne. Ühesõnaga, nende andmete targal kasutamisel saavad oma tegevust parandada nii paljude valdkondade eraettevõtted kui avalik sektor.

Euroopa Liidu Copernicuse Mereteenust koordineerib ning vastavat veebiportaali haldab teadus- ja arenduskeskus Mercator Ocean, mis korraldas 18. aprillil koostöös oma Eesti partneri TTÜ Meresüsteemide Instituudiga infopäeva. Eesmärgiks tutvustada võimalusi, kuidas eraettevõtted, avalik sektor ja teadlased saavad tänu Copernicuse andmeile veelgi tõhusamalt oma tegevust arenda.

Euroopa Komisjon andis ettevõttele Mercator Ocean volituse luua ja käivitada Euroopa Merekeskkonna Seireteenus 2015. aastal. Mercator Ocean asutamispartneriteks on viis avalikku organisatsiooni, mis on Prantsusmaa juhtivad ettevõtted operatiivokeanograafias: CNRS (Teadusuuringute Rahvuskeskus), IFREMER (Prantsusmaa Mereressursside Kasutuse Teadus- ja Uurimisinstituut), IRD (Arengu Uurimisinstituut), Météo France ja SHOM (Hüdrograafia ja Okeanograafia Mereteenus). Iga nädal teostab ja avaldab Mercator Ocean reaalajas kõrgekvaliteetseid maailmamere prognoose ja analüüsi tulemusi.

Projekti realiseerimiseks eraldatakse Mercator Oceanile kuni 2021. aastani 144 miljonit eurot, sh läbi era- ja riiklike operaatoritega sõlmitud andmete edastamise ning uute teenuste ja rakenduste loomise lepingute.

Infopäeval esinesid ka Eesti teadlased ja ettevõtjad, tutvustades projekte, kus mereteenuse andmeid on Eestis kasutatud. Muuhulgas esitles Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut jääseire projekti, Planet OS andmete süstematiseerimise süsteemi, Reach-U aga tutvustas Pärnu linna meretaseme seire- ja üleujutuste eest hoiatamise süsteemi ning Eesti Ilmateenistus rääkis Copernikuse andmete kasutamises ilmaprognooside tegemisel.

Eesti on esimene riik, kus selline infopäev toimus. Selle aasta jooksul toimuvad sarnased infopäevad ja Poolas ja Hollandis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena