Vanalinnas ja kesklinnas on elumajad 88,2% kivist. Enim on siin kolmekordseid hooneid. Siin ja Kadriorus on korterid oluliselt suuremad kui teistes linnaosades.

Kadriorus on kivimaju ligi 10%, ligi 85% majadest on puust. Siin on aga korterid märgatavalt suuremad: nii ruumide pindala kui ka ruumide arvu poolest.

Kalamajas - üle 87% majadest on puust ja enamus maju on kahekordsed. Suurem ehitustöö käis siin enne sõda, mil hoogsalt Kopli tehased arenesid ja töölised vajasid elamuid.

Pelgulinn - pea 90% puitmaju ning linna kõige väiksemad korterid, palju on ka ühetoalisi kortereid. Korterite üldarv on siin linnaosas suur.

Suure Tartu maantee ümbrus - siin on majad valdavalt puust ja ühekordsed. Nii pelgulinnas kui siin on korterid kõige väiksemad. Korterite üldarv on siin linnaosas suur.

Pärnu maantee ümbrus - nii nagu ka kõrvalasuvates linnajagudes, on ka siin üsna palju väikesi kortereid ning suurem osa hoonetest oli puust.

Selline oli Tallinn linnaosade kaupa, joonis pärineb Eesti statistilisest kuukirjast illustreerib lugu korterioludest Tallinnas 1921. aastal.

Majade üldarv loeti kokku, see oli veidi üle 10 000. Kuid kohe tegid ametnikud ka möönduse: kuna vahepealsed andmed kõikusid, võis maju tegelikult olla suisa tuhatkond vähem.

Vaadeldi ka ehitusmaterjale: nii seine kui katuste omi. Välja arvatud vanalinnas ja kesklinnas olid hoones valdavalt puust, ametlikud asutused ja avalikud hooned ehitati kivist.

On kummaline mõelda, aga vabariigi algusaegadel oli pealinnas veel ka katuseid, mis olid tehtud pilbastest, õlgedest või ka laudadest. Laudkatus oli olnud vaid viiskümmend aastat tagasi pea poolte Tallinna katuste kattematerjal.

Nüüd aga oli selgelt näha, et suund oli pigem katusepapile või plekk-katustele.

Lugedes kokku inimeste arvu ning tubade arvu, saadi tulemuseks, et keskmiselt elas Tallinnas ühes toas 2,22 inimest!

Seda on tõesti palju!

Siin on näha, et suur osa Tallinnas oli veel ka asustamata: