Allveerobot MUNIN - terava silmaga riistapuu järvekoletiste jahtimiseks, olgu või Loch Nessis

Ennast peitev Loch Nessi koletis peab praegu kartma üht hirmsat vaenlast. Norra firma Kongsberg Maritime välja töötatud allveerobot MUNIN AUV näeb sinna, kuhu keegi varem pole järves näinud ja peaks teoreetiliselt selle järvekoletise igal juhul üles leidma. Tingimusel muidugi, kui järves üldse mõnd koletist on.

Kongsberg on traditsioonidega ettevõte, sellenimeline relvatehas rajati Norras juba aastal 1814, kuigi Kongsberg Maritime loeb enda ajalugu siiski aastast 1946, kui asutati Simonsen Radio, hilisem Simrad. Nende esimene toode oli raadiotelefon kalalaevastikule.

Esimene alarmsüsteem valmis 1959, kuigi tänaseks on elektroonikaga juba hiigelsamme edasi astutud. Nad toodavad kõiksuguseid seismo-, positsioneerimis- ja navigeerimissüsteeme, sonareid, kajaloode, sensoreid ja mõõdikuid, kuid ka veealuseid kaameraid ja autonoomseid veealuseid sõiduvahendeid ehk teisiti öeldes allveeroboteid.

2013. aastal vette lastud allveerobot MUNIN AUV võib juba tugineda mitme eelnenud allveeroboti (REMUS 600 ja HUGIN) edule, ta on kergelt vette lastav ja ülimalt usaldatav aparaat, mis pakub kõrge kvaliteediga sonaripilti isegi 1500 meetri sügavuselt (võrdluseks: maailma sügavaim järv on 1642 meetrit sügav Baikal, kuigi maailmameres on teatavasti palju suuremaid sügavusi).

MUNIN-it on võimalik vette lasta ka 12-meetristelt alustelt, tal on vahetatav 24 tunni patarei ja konkurentsitu navigeerimisvõime. Loch Nessi järvepõhja kaardistamine on aparaadile küll hea reklaam, aga põhiülesanded allveerobotile asuvad siiski sügavamates vetes.

MUNIN, nagu ka selle eelkäijad Kongsbergilt, on võimeline autonoomselt jälgima ja inspekteerima veealuseid torujuhtmeid, mis teeb robotist tänapäeval nafta- ja gaasiriikidele eriti vajaliku abivahendi. Võib arvata, et MUNIN on üsna kallis aparaat ja Kongsberg kavatsebki teenida raha selle aparaadi rentimisest, alates 2016. aasta maikuust.