Muistse mässukatse osalised tulid Kreekas maa alt välja: Kyloni afäär
Arheoloogid tõid Kreekas, Palaio Faliro nimelisest Ateena eeslinnast kaevamistega nähtavale ühishaua, kus ligemale 80 meest, käed aheldatuna, on kunagi maha löödud ja ridamisi maha maetud. Ilmneb, et nii jõuti nüüd ühe kunagise riigipöördekatse jälgedele.
Kylon (ladinapäraselt Cylon) oli varasem olümpiavõitja, kes oma äia, Megara türanni Theagenese õhutusel üritas aastal 632 enne meie ajaarvamist Ateenas võimu haarata. Delfi oraakel olevat talle mõista andnud, et parim aeg selleks on Zeusi festivali ajal, mida Kylon tõlgendas just olümpiamängude ajaga. Olümpiarahu mõiste oli sel ajal juba selgelt olemas, seda aga mees oma kaaslastega selgelt rikkus.
Putšikatse igatahes nurjus, Kylon ja tema vend pääsesid põgenema, aga enamik nende kaaslastest piirati sisse. Ateena akropol oli nende valduses, nad sulgusid sealsesse Ateena templisse, arvates, et sellega nad on jumalanna kaitse all ja tõesti, sealt nende vägisi välja tirimine oleks olnud ränk kuritegu.
Ateena arhondid, neid oli kokku üheksa, kelle ülesandeks oli linna kaitsta ja valitseda, suutsid lõpuks mässulised templist välja meelitada, lubades õiglast kohtupidamist. Kuid selleks, et jumalanna kaitses kindel olla, sidusid ümberpiiratud ennast köiega Athena kuju külge ja tulid templist välja jumalanna kuju enda järel lohistades.
Kuid jumallik karistus saabus hetkel, kui see köis katkes. Oli see siis märgiks sellest, et Athena on putšistidele selja keeranud või nende vaenlaste kauaoodatud võimaluseks, igatahes löödi pea kõik mässulised seejärel maha.
Kyloni edasisest käekäigust pole eriti teada, küll on teada, et ka Ateena konkurendiks olnud Megara linna kodanikud ajasid oma esimese türanni Theagenese lõpuks minema.
Nüüd, ligemale 2600 aastat hiljem, sattusid arheoloogid siis Falironi delta aladel - seal asus Ateena peamine sadamakoht enne Pireuse valmimist - 2,5 meetri sügavusel matmispaigale, täpsemini ühishauale, kus üksteise kõrval reas lebas ligemale 80 terve, tugeva, täies elujõus olnud mehe luustikku.
Surnukehade hoolikas asetamine viitab ka sellele, et neid peeti aristokraatideks, 36 neist küll kandis rauast ahelaid, ühel oli ka nooleots õlas, dateering võimaldab matuse aga paigutada ajavahemikku 650 kuni 625 eKr, täpselt sellesse aega, mil arvatakse Kyloni putši toimunud olevat.
On küll ka neid ajaloolasi, kes kinnitavad, et aheldatud isikute hukkamine antiikmaailmas polnud just erakordne sündmus, ka pole tegelikult kindel, millal Kyloni võimuhaaramise katse aset leidis - aasta 632 on olnud pigem tõlgenduslik.
Kylon Ateenast tuli küll teadaolevalt diaulose (u 400 meetri jooksu) võitjaks 640. aasta mängudel Olümpias, seega on 632 tema riigipöördekatse kohta üsnagi loogiline aastaarv. Ja on üsna tõenäoline, et just nimelt selle putši osalised nüüd Ateenast päevavalgele toodi.
