Alljärgnevalt 5 füüsikapõhist teadmist, mis targalt lendamisel abiks on. Meenutage neid juhul, kui istute juba lennukis ja tunnete, et ärevus ei taha järgi anda. Füüsika on jumal! … lennukoolitaja muidugi ka.

KUIDAS SAAB LENNUK ÕHKU TÕUSTA?

See on füüsika kogu oma ilus, mille peategelaseks on tõstejõud ning milleks inspiratsiooni on inimene saanud kunagi linnu tiivast.

Selleks, et tekiks vajalik tõstejõud, peab lennuk õhu suhtes saavutama teatava kiiruse. Tõstejõu tekkimist saab kirjeldada kahe füüsikalise seaduse abil. Seadus füüsikas tähendab seda, et see fenomen toimib – iga ilmaga ja igavesti. Seega võime olla kindlad, et lennunduses on asju, mis iialgi rikki ei saa minna. Juba pool võitu käes, eks!

Tõstejõu tekkeks on vaja peoga šveitsi matemaatiku Bernoulli printsiipi ja kamaluga Newtoni II seadust. Seejärel vormime tiiva kuju mis võtab nendest seadustest maksimumi ning annab meile teatud kiiruse juures tõstejõu.

Ärme aja praegu asja keerulisemaks, vaid ütleme, et kui lennuki tiiba kiiresti läbi õhu liigutada siis Bernoulli ja Newton garanteerivad meile igati turvalise lennureisi – igavesti! Inimene on suutnud ehitada masina mis suudab selle tiivad piisava kiirusega läbi õhu lükata; ja seda masinat nimetatakse lennukiks. Ja veel: mida kiiremini me liigume seda võimsamaks muutub tõstejõud!

KUIDAS LENNUK ÕHUS PÜSIB?

Härrade Bernoulli ja Newtoni seadused hakkavad rakenduma lennunduses ainult siis, kui toimub õhu liikumine. Kui lennuk lennuväljal seisab, ei tekita tiivad ju mingit tõstejõudu. Miks? Just, tiiva pindadel pole piisavalt kiiret õhuvoolu. Nüüd on kaks varianti, kudas see õhuvool sinna tekitada:

  • a) lennukile puhub looduslik tuul (orkaan) kiirusega 150-200 km/h (tüüpiline maast eraldumise kiirusvahemik reisilennukil)
  • b) lennukil endal on võime liikuda läbi õhu sarnase kiirusega

Esimesel juhul võime suure reisilennuki raja kohal hõljuma panna ilma, et mootorid töötaksid, kuna tõstejõu tekitamiseks tuli appi orkaan. Teisel juhul aga palume abi mootoritelt ja surume masina ise läbi õhu kiirusega 150-200 km/h. Nagu arvata võid, on teine variant lennunduses sagedasem.
Loe pikemalt edasi siit

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid