Neandertallaste y-kromosoom inimestele edasi ei kandunud
Värske uurimus näitab, et kaht inimtõugu võis aidata lahus hoida Y-kromosoom.
Meie genoomis, täpsemalt X-kromosoomides, leidub neandertallaste geene, mida on mh seostatud selliste omadustega nagu nahavärvus, viljakus ning isegi kalduvus depressiooni ja sõltuvushäirete kujunemisele. Nüüd annab Hispaaniast El Sidrónist leitud 49 000 aastat tagasi surnud meessoost neandertallasse Y-kromosoomi analüüs mõista, et too kromosoom on nähtavasti välja surnud, jätmata mingisugust jälge nüüdisinimestesse.
Y-kromosoomi kadumise põhjuseks võis olla lihtsalt selle aeglane „väljatriivimine“ inim-genofondist, kuid uus uurimus viitab võimalusele, et genoomide erinevuste tõttu sündisid vastava kromosoomiga hübriid-järeltulijad viljatutena, moodustades n-ö geneetilise ummiktee.
Neli geenimutatsiooni
Neandertallase Y-kromosoomi šimpanside ning ürginimeste ja nüüdisinimeste kromosoomidega võrreldes leidsid Fernando Mendez ja kolleegid Stanfordi ülikoolist neli geeni, mis võisid takistada Y-kromosoomi isaliini-kaudset pärandumist hübriid-järeltulijaile.
Näiteks on vähktõve pärssimise juures olulise geeni KDM5D üht mutatsiooni varem seostatud suurema nurisünnituste ohuga, kuna see võib rasedatel esile kutsuda immuunreaktsiooni loote suhtes.
„See võib olla üks põhjustest, miks nüüdisinimeste populatsioonides neandertallaste Y-kromosoomi ei esine,“ kommenteeris avastust Readingi ülikooli evolutsioonibioloog Mark Pagel.
Samuti võib see olla üks teguritest, mis kaht inimliiki lahus hoidis.
Uurijad panid nüüdisaegsete DNA-jadade alusel paika ka perioodi, mil pidi elama neandertallaste ja nüüdisinimeste kõige hiljutisem ühine esivanem. Kalkulatsioonide põhjal pakkusid nad välja umbes 590 000 aasta taguse aja, mis klapib kokku teiste hinnangutega kahe liigi lahknemise daatumi kohta.
Uurimus ilmus ajakirjas The American Journal of Human Genetics.
