VANAD FOTOD: 1919. aastal sõideti veel hobusega, kuid Vabadussõjas tõid edu soomusrongid

Aasta 1919 on peaasjalikult sõja-aasta, kuid mitte ainult: just sel aastal viidi läbi radikaalne maareform, millega riigistati mõisamaad ning avati Tartu Ülikool esimese eestikeelse ülikoolina.

Aasta varem, 1918, olid Saksa väed asunud Eestis taanduma. Pildil on sakslased Viljandis enne vankritesse asumist.

Vabadussõda algas juba juba 1918. aasta lõpus; novembris andis Saksa võim Põhja-Eestis võimu Eesti Ajutise Valitsuse kätte ning sellega, leping tähistas ka de facto tunnustust Eesti valitsusele. Samal ajal hakkas nii sisemaine kui idapiiri tagant lähtub bolševike surve Ajutisele Valitsusele. Jõuludeks oli Punaarmee rinne juba 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast.

1918. aasta lõpus kutsuti Eestis kutsuti kokku vabatahtlikke, kuid neid kogunes oodatust vähem, seejärel viidi läbi esimene üldmobilisatsioon ja vägede ülemjuhatajaks saab toona 34-aastane Johan Laidoner. 1919. aastale mindi vastu juba suurema armeega. Ehk kuskil 6000 meest, kellel oli puudulik väljaõpe ja varustus.

Aasta 1919 tõi aga eestlastele pöörde, 7. jaanuaril alustasid eestlased vasturünnakut.

9. jaanuaril vallutati tagasi Tapa, Tartu vallutati tagasi 14. jaanuaril. Siin olid abiks kapten Johan Pitka eestvedamisel ehitatud soomusrongid, 19. jaanuariks oli vaenlane piiri taha surutud.

Soomusronge oli Eestis erinevaid. Kui mujal ja varemalt oli soomusronge kasutatud peaasjalikult kaitserelvana, siis Vabadussõjas kasutati soomusronge peamiselt ründerelvana - ja väga edukalt.

Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest - tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega.

Grupifotol on soomusrongi nr. 4 võitlejad Vabadussõjas:

Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures. Samuti mängisid soomusrongid võtmerolli Võnnu lahingus 1919. aasta suvel.

Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.

Fotol laetakse rongile laskemoona:

1919. aastal tähistatakse esimest korda Eesti vabariigi sünnipäeva.

23. aprillil kutsuti uuesti kokku Asutav kogu.

23. juuni saavutati tänase Läti territooriumil, Võnnus võit sakslaste üle. See kuupäev on alates 1934 olnud võidupüha

Uue riigi loomine hoogustus, olulisi kuupäevu oli veelgi.

10. oktooberil toimub maareform - mõisa ja kirikumaad riigistatakse

1. detsembril alustab Tartu Ülikool alustab eestikeelse ülikoolina. Fotol on eestikeelse Tartu Ülikooli aktus ning kõnetoolis on Tõnisson.

Ja lõpetuseks foto ka Konstantin Päts, kes toona täitis hoopis pea- ja sõjaministri rolli.

Foto on tehtud Pätsi töölaua taga aastal 1919.

Projekt "EV100 nädalat" juhatab sisse Delfi ja Eesti Päevalehe Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva kajastuse ning igal nädalal ilmuvad lood ühe Eesti vabariigi sünniaasta kohta.