Just sellele küsimusele püüdsid hiljuti avaldatud uurimuses leida vastust Leicesteri ülikooli füüsikatudengid.

Kõrgkooli väljaandes Journal of Physics Special Topics ilmunud töös mõõtsid tudengid aega, mis kulub 15 protsendi inimkehas leiduva vere väljanõrutamisele.

Töörühm piirdus 15 protsendiga, kuna suurem verekaotus võiks juba saatuslikuks kujuneda, mis tähendaks, et vampiirile pole konkreetsest ohvrist edaspidi enam palju kasu.

Eeldusel, et vampiir tegelikult verd ei ime, arvutasid füüsikatudengid, millises tempos purskaks veri omal jõul välja unearterisse tekitatud poolemillimeetrise läbimõõduga kihvaaukudest.

Keskmise verekogusega inimesest 0,75 liitri vere kättesaamine võtaks sellistes tingimustes aega umbes 6,4 minutit (6 minutit ja 24 sekundit).

See tähendab, et kui vampiirid olemas oleksid, saaksid nad magava inimese vereringest kätte kena kõhutäie üsna kiiresti, nii et neil jääks pärast kehakinnitust aega ka põgenemiseks.

"Dracula" (1931), foto: Universal

Muhe teadusartikkel avaldati filmi "Dracula", mille nimirolli mängib legendaarne Bela Lugosi, 85. aastapäevaks.

Järgmine kord, kui mõnd klassikalist õudusfilmi vaatama juhtute, saate ise hinnata, kui realistlikult selles vampirismi kujutatud on!