Tee, mida mööda Hannibal elevantidega Alpe ületas, on leitud, ammuse sõnniku järgi

Col De La Traversette on kitsas mäekuru, 2398 meetri kõrgusel Cotti Alpides, tänaste Itaalia ja Prantsusmaa vahel, kivine, varinguohtlik, läbimatu talvel ja pärast vihma. Juba varem teati seda pidada vanaks sõjaväeteeks.

Nüüd on rühm teadlasi (sh ka kolm Tartu geoloogi) jõudnud selle mäekuru pinnast uurides järeldusele, et just seda kitsast ja ohtlikku mäekuru pidi ületas kuulus Kartaago väepealik Hannibal oma armeega Alpe, kui ta aastal 218. aastal enne meie ajaarvamist ligemale 30 000 mehe, 15 000 hobuse ja 37 elevandiga marssis Itaaliat vallutama.

Hannibali Itaalia-sõjakäik on läinud suursaavutusena sõjanduse ajalukku, kuna tema armee pidi Hispaanias asunud Kartaago valdustest sõjakäiku alates murdma esmalt üle Püreneede ahelike, seejärel leidma võimaluse ületada Rhone'i jõge ja ületama Alpe, mis Aafrikast pärinevale armeele just kerge katsumus ei olnud. Sõjakäik viis suurvõiduni roomlaste üle Cannae lahingus 216. aastal, kuid järgnevalt kaldus Teine Puunia sõda roomlaste kasuks ja viisteist aastat hiljem oli Kartaago sunnitud oma kaotust tunnistama.

Kuid mis teed pidi ta ikka Alpe ületas, on ajaloolasi vaevanud juba kaks tuhat aastat. Üks oletus on olnud, et ta võinuks Genfi järve lõunakallast pidi jõuda Suure St Bernardi mäekuruni, teine, et ta leidis kuidagi tee Väikese St. Bernardi kuruni, kolmandad on oletanud, et ta võis Alpe ületada kuskil Clapieri või Cenise mäekurude kaudu. Kõige lõunapoolsem võimalik trass oleks toimetanud ta aga läbi Traversette mäekuru.

Väljaandes Archeometry ilmus nüüd terve rea teadlaste ühistööl valminud publikatsioon, mille kohaselt Hannibali väe jälgi leiti just selles mäekurus. Arheoloogilist materjali selle tõestuseks pole, kuid mäekuru pinnaseproove analüüsides leiti jälgi kunagisest loomasõnnikust ja veel suuremas koguses.

Uurimismeeskonda juhtis William Mahaney Yorki ülikoolist, ja sellesse oli kaasatud Põhja-Iirimaa, Iirimaa, Inglismaa, Portugali, Kanada, USA ja Eesti teadlasi. Eestlastest on autorite nimekirjas kolm Tartu ülikooli geoloogi - Katrin Lasberg, Peeter Somelar ja Volli Kalm.

Peeter Somelar kinnitas Fortele, et eelmisel aastal nad tõesti osalesid ka välitöödel Alpides kohapeal ja oma isikliku kogemuse järgi võib öelda, et kuna mäekuru on läbitav, on igati võimalik, et ka Hannibal oma armeega seda suutis. Sajaprotsendilist kindlust küll ei ole, kuid andmed tõesti võimaldavad järeldusi publitseerida. Eestlastel oli projekti lisada ka oma ekspertanalüüsi süsinikdateerimise ja mikroskoopanalüüsi osas.

Jäljed ilmnesid just pinnasest, kohas, mida esimesena oletas Hannibali läbipääsuks pool sajandit tagasi Briti Muuseumi direktor Gavin de Beer. Nüüd võeti appi mikroobianalüüs, mis viitas et ühekordne massiivne loomse väljaheite sündmus on seal tõesti aset leidnud, ehk teisiti öeldes, kuigi armee muud jälge polegi jätnud, siis selle hobused (ja kindlasti ka elevandid) maastikule jälje jätsid.

"Sadestumine leidub segi tambitud massina umbes meetrisügavuses alluviaalsoos, mida on tootnud tuhandete loomade ja inimeste järjepidev liikumine. Enam kui 70 protsenti mikroobidest hobusesõnnikus kuuluvad gruppi nimega Clostridia, mis on pinnases väga stabiilsed ja kestavad tuhandeid aastaid," teatas üks projekti juhtidest Christopher Allen Belfasti ülikoolist meediale.

Hannibali armee ei jäänud küll viimaseks suureks jõuks, kes Alpe ületas, tema kunagist teekonda üritas tuvastada ka Julius Caesar, kes oma armeega poolteist sajandit hiljem Galliat vallutama läks. Kuid Caesari leegionid marssisid teisi teid pidi.