Miljardite kuhjumine pankrottide kiuste: Kuidas Donald Trump rikkaks sai?

Kuidas saada rikkaks, selleks on samanimelise raamatuga maailmale õpetust pakkunud ka Donald Trump ise, kes oma väidetavalt 4,5-miljardilise varandusega omab Forbesi maailma rikkaimate edetabelis praegu 324. kohta.

Kuna Trump on võinud oma presidendikampaaniat USA-s ka omast taskust rahastada, on rahakogumine selles kampaanias teisejärguline. Ühiskondlik meelsus saab olla kas Trumpi poolt või Trumpi vastu - ükskõikseks ei jäta selle mehe miljardid vist kedagi. Kindel on aga see, et Trump on juba aastakümneid olnud kogu maailmameedia tähelepanu keskmes, mida iganes ta teeb, kas skandaalset või asjalikku, sellest on kuulnud kogu maailm.

Kuid vahelduseks oleks vaja ka vaadata ajas tagasi - kuidas Trump tegelikult rikkaks sai.

Ammu enne miljardite kuhjumist

Donald Trump sündis 1946. aastal New Yorgis Queensis. Tema isa Fred Trump oli kinnisvaraarendaja, kes teenis oluliselt just Teise maailmasõja ajal USA väeosadele kasarmute ehitamisest, kuigi panustas palju ka eramuasustuse arendamisse. Kui Fred Trump 1999. aastal suri, arvestati tema varanduse suuruseks 250 kuni 300 miljonit dollarit. Niisiis Donald Trump, nagu ka tema kaks venda ja kaks õde ei pidanud lapsena just vaesust kannatama.

Vanaisa Frederick Trump oli Saksamaalt Ameerikasse saabunud kaks kätt taskus 16-aastasena 1885. aastal ning oskas kuhjata paraja varanduse juba 19. sajandi lõpu buumiaastail, omades hotelle, restorane ja lõbumaju. Tema surma järel (1918, mehe pärandiks oli toonases rahas 31 359 dollari väärtuses kinnisvara) rajas lesk poja Fredi jaoks firma Elizabeth Trump & son (aastal 1923), samas kui teine poeg John G. Trump keskendus elektriinsenerina teadusele, olles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) professor aastail 1936-1973. Fred Trump aga rikastus järjest, kuigi jäi enne surma varanduselt pojale alla.

Poeg Donald Trump heideti käitumisprobleemide pärast kohalikust koolist välja, kuid vanemad panid ta seejärel New Yorgi militaarakadeemiasse, selle lõpetamise järel olid talle lahti ka uksed Bronxi Fordhami ülikooli, hiljem Pennsylvania ülikooli. Ülikool ja perekonnasidemed päästsid teda Vietnami sõjast, Pennsylvania ülikoolis õpetati aga just kinnisvaraarendust, ehk seda valdkonda, mida ta vanematelt pärituna väga hästi tundis. Ja Elizabeth Trump & son sai ka tema firmaks, mille ta alles 1999. aastal, isa surma järel ümber nimetas - The Trump Organization.

Donald Trumpi esimeseks kogemuseks ärimaailmas oli Cincinnatis Ohios asunud Swifton Village asumi arendus, mille ta isa oli 1962. aastal ostnud 5,7 miljoni dollari eest ja mille Donald laskis välja ehitada, et see juba inimestele korteritena välja müüa. Selleks oli vaja kahe aasta jooksul vaid poole miljoni dollari lisainvesteeringuid. 1972. aastal võis ta selle 6,75 miljoni dollari eest elanikele välja müüa.

Trump ise on väitnud, et 1968. aastal oli tal hinge taga vaid 200 000 dollarit, 23-aastasena pani aga 70 000 dollarit ühte Broadway komöödialavastusse, mis kukkus läbi. 1200-korterilise Swifton Village projekti arendus käis rohkem ülikooli praktika vormis.

Hotellid ja kasiinod

1971. aastast alates suunas Trump oma tähelepanu Manhattanile New Yorki, ehitades pankrotipesade peale just hea väljanägemisega hooneid, mis tõmbasid talle tähelepanu. Linn andis mehele neljakümneaastase maksusoodustuse, raha suunas ta aga 1977. aastast pankrotis olnud Commodore hotelli taastamisele. 1980. aastal avas ta selle hotelli uuesti, nüüd juba nime all Grand Hyatt. Ja kui juba hotellinduses jalg maas, leidis Trump ka võimaluse Ühendriikide hasartmänguseadustest endale sobivaid auke leida.

1973. aastal pidas ta sõnasõda USA justiitsministeeriumiga, kes süüdistas teda pettustes. Kokkulepe saavutati ilma, et Trump oleks pidanud süüd tunnistama. Trump oli vahendajaks New Yorgi linna kinnisvaratehingutes ja kui ta suutis Central Parkis asuva Wollmann Rinki liuvälja 1986. aastal uuesti avada, ehituskuludes 750 000 dollarit linnale säästes, äratas ta lausa imetlust.

Aga sel ajal oli Trump juba ka kasiinodeketi omanik. 1988. aastal ostis Trump Atlantic Citys asuva Taj Mahali kasiino, ehitades selle ümber ja avades 1990. aastal. See oli tema jaoks küll juba kolmas kasiino (1984. aastal avatud Trump Plaza ja aasta hiljem avatud Trump's Castle, hilisema Trump Marina järel, samas Atlantic Citys), aga Taj Mahali ehitamisel valesid otsuseid tehes ja miljardi dollari eest võlakirju müües sattus Trump võlgadesse.

Trump oli sunnitud 1991. aastal Taj Mahali ja peaaegu ka iseenda pankrotti laskma, kuigi võlakirjaomanikud siiski pidasid kahjude vähendamiseks vajalikuks pool Taj Mahalist Trumpile alles jätta. Trump oli sunnitud loobuma temale kuulunud lennufirmast ja oma isiklikust megajahist Trump Princess.

Kuid kinnisvaraarendus õitses. 2001. aastaks jõudis Trump lõpuks valmis ehitada 72-korruselise Trump World Toweri otse ÜRO peakorteri vastas. Lisaks New Yorgile juhtis Trump kinnisvaraprojekte ka Honolulus, Chicagos, Torontos, Tampas ja Atlantas. Trumpi nime kandvad kõrghooned on kerkinud ka Bakuusse, Istanbuli, Panamasse, ehitamisel Punta Del Estesse Uruguais, kavandatud on neid ka Batumisse Gruusias, Manilasse Filipiinidel, tema soov Dubaisse hotelli ehitada sai aga 2011. aastaks keelava otsuse.

Kuigi Trumpi peetakse rikka inimese võrdkujuks maailmas, on tema käsi viimastel aastatel selgelt kehvasti käinud. Atlantic Citys 1984. aastal avatud Trump Plaza hotell ja kasiino pani uksed kinni 2014. aastal. Aeg, mil New Jerseys asuv Atlantic City üritas legaalset hasartmängu lubades võistelda Nevada Las Vegasega, on juba ajalugu. Kuid suures osas just Atlantic City kasiinondusest on Trumpi jõukus pärit. Samas linnas asuv kasiino Trump Taj Mahal läks uuesti 2014. aastal pankrotti ja tänavu veebruaris leidis juba uue omaniku.

Mullu alanud valimiskampaania käigus on Trump väitnud, et tema aastane sissetulek on 362 miljonit dollarit. Forbesi ajakiri aga arvab, et õige number olevat kolm korda suurem. Kuid kuna Trump on osanud oma omandit hajutada, lisaks müües oma nime ka kaubamärgina ja on leidnud juristide abil ka alati parimaid lahendusi pankrottides, ei ole tegelikult kellelgi peale tema enda õiget pilti ta varanduse suurusest.

Neli pankrotti ja Atlantic City kriis

Pankrotti on Trump läinud neljal korral. 1991. aasta Taj Mahali asjast sai juba kirjutatud, see läks talle ka isiklikku raha maksma. Aasta hiljem pidi ta pankroti tõttu Trump Plaza hotellist 49 protsenti käest andma, kuigi tema varandus sellest nähtavasti ei vähenenudki. 1994. aastaks oli ta ka võlad kaelast saanud.

2004. aastal läks pankrotti Atlantic City kasiinosid haldav Trump Hotels & Casino Resorts, kuid väikeste isiklike ohverdustega (72 miljoni dollari väärtuses) suutis ta firma aasta hiljem taas jalule tõsta. "Ma sain aru, et see on panga probleem, mitte minu oma. Mis pagana pärast peaks ma hoolima. Ma tegelikult ütlesingi ühele pangale - te poleks pidanud mulle seda raha laenuks andma. Ma ju ütlesin, et see projekt polnud hea," väitis Trump kolm aastat hiljem.

2009. aastal läks pankrotti aga Trump Entertainment Resorts, omades 1,74 miljardit dollarit võlgu ja 2,06 miljardit dollarit vara. Atlantic Citys asunud Trump Marina tuli maha müüa 2011. aastal, Taj Mahal nüüd, 2016. aasta veebruaris, Trump Plaza Hotel pani aga üldse uksed kinni. Selle pankroti järelmeid silutakse siiani.

Forbes väidab Trumpi varanduse suuruseks 4,5 miljardit, Bloomberg aga 2,9 miljardit dollarit. Kui Trump ise väljastas mullu teate oma majandusliku seisu kohta, väitis ta oma varanduse suuruseks 8,737 miljardit dollarit, mille Forbes kuulutas kohe sajaprotsendiliseks liialduseks.

"Ma olen tõeliselt rikas," oli Trumpi avapauk oma presidendikampaaniale, kuigi hetke küsitlustes sellest veel Hillary Clintoni võitmiseks ei piisa. Mullu oli tal võlgu 504 miljonit dollarit. Valimiskampaanias pole ta aga kodanikelt rahakogumisele just aega raisanud.