Inglismaa vanimast trükitud piiblist leiti paberi sisse peidetud tekst

Neid, 1535. aastal kuningas Henry VIII käsul trükitud ladinakeelseid piibleid on teadaolevalt säilinud vaid seitse. See oli aeg, kui katoliiklik ja protestantlik Euroopa olid omavahel avalikus sõjas ja omada piiblit, mis polnud kuningliku loaga välja antud, oli surmanuhtlusega karistatav "kuritegu". Selle piibli tiraaž omas lausa isiklikku sissejuhatust kuningalt endalt.

Ometi oli William Tyndale juba alustanud 1520. aastatel salaja ka piibli tõlkimist otse heebrea ja kreeka keelest inglise keelde, "kuritegu," mille eest Tyndale hukati protestandina 1536. aastal. Ometi alustas Henry VIII juba mõni aasta varem ise eemaldumist Rooma paavstikuuria alt, mis teatavasti ei lubanud tal abielu lahutada.

Londoni kuninganna Mary ülikooli ajaloolane Eval Poleg avastas selle üleminekuaja piibli sisse peidetud salajase teksti juhuslikult, olles Lambethi palee raamatukogust tellinud ühe piiblieksemplari, aga saanud kogemata teise. Selle lehitsemisel märkas ta katki läinud lehekülgede kokku kleebitud paberikihtide vahelt peidetud teksti, vahendab Live Science.

Seda teksti poleks olnud võimalik küll lugeda ilma ajaloolise väärtusega teost lõhkumata. Ometi leidis ta võimaluse lehekülgi läbi valgustades uurida teksti lähemalt. Kuna samal ajal paistis läbi ka trükitud tekst, oli küll salakirja selle alt võimatu lugeda.

Kuus kuud hiljem leidis ta lõpuks sama ülikooli stomatoloogiakooli röntgenieksperdi, kes oskas lehekülgedest tehtud röntgenpiltidelt trükikirja ära kustutada ja niimoodi tuua nähtavale käsitsi kirjutatud kirja paberi sisekülgedelt, üllatavalt just inglise keeles.

Liturgilised märkused ühendatud kirikukalendriga, olid ümberkirjutused 1539. aasta esimesest ametlikust ingliskeelsest piiblist (sisuliselt just Tyndale'i tõlgitud ja Myles Coverdale viimistletud Suurest Piiblist) ja märkused, mis sisuliselt selgitasid ka reformatsiooni sügavamat olemust, pidid olema kirjutatud ja uuesti varasemasse piiblisse köidetud enne 1549. aastat.