Retroviirused annavad oma geneetilist koodi edasi mõneti primitiivsemaks peetavate RNA molekulide kujul, sünteesivad nad rakkude nakatamise järel enda RNA põhjal DNA molekuli ja lisab selle seejärel raku genoomi. Inimeste puhul on strateegiat kasutavate retroviiruste tuntumaiks näiteks HIV. Immuunpuudulikkust põhjustav viirus pole aga sugugi esimene omataoline. Mõnede retroviiruste DNA fragmente on uue analüüsi kohaselt edasi antud vähemalt 670 000 aastat.
Kuigi kümnete ja sadade tuhandete aastate eest inimeste genoomi tunginud viiruste pärilikkusaine jupid ei põhjusta enam otseselt haigusi, on eelnevad uuringud vihjanud, et need võivad osaliselt tööle lülitudes mõjutada mitmete haiguste kulgu ning tõsta näiteks vähki ja autoimmuunhaigustesse haigestumise riski.
Seekord jäi aga 44 inimese genoomis Tuftsi ülikooli meditsiinikooli teadlastele X-sugukromosoomis ka viiruse pärilikkusaine lõik Xq21, mille põhjal saaks äärmiselt tõenäoliselt sünteesida rakke nakatada suutva viiruse. Varem oli teada vaid üks taoline mutatsioonidest täielikult prii pärilikkusaine lõik. Töörühm loodab, et proviiruse täiendav uurimine võiks heita valgust kauges minevikus inimkonda vaevanud epideemiale.
Loe edasi ERR-ist