25 miljonit dollarit maksvad Reaper-ründedroonid kipuvad ise alla kukkuma

Mida rohkem neid kalleid mehitamata lennuvahendeid vastaste kaugelt hävitamiseks kasutatakse, seda enam ilmneb ka probleeme.

USA õhujõududel on raske seedida tõsiasja, et 20–25 miljoni dollarilised mehitamata lennumasinad Reaper, mis võimaldavad saata Hellfire-rakette teisel pool maakera olevate objektide pihta (samal ajal kui meeskond istub turvaliselt mõnes USA armee punkris), kipuvad vahel arusaamatutel põhjustel alla kukkuma. Materiaalne kahju on paraku oluliselt suurem kui mõne 110 000-dollarilise AGM-114 Hellfire-raketi teele saatmise korral.

Keegi ei suuda öelda ammendavat põhjendust, aga üha rohkem droone paistab alla kukkuvat. Räägitakse kümnetest kaotatud droonidest. Reaperid ise on lennanud juba 2001. aastast ja sõjaliselt kasutusel 2007. aastast.

false

Uuendatud, nn MQ-9 Block 1-plus Reaperid võeti kasutusele neli aastat tagasi 2012. aasta mais ja varasemate lennumasinatega võrreldes on parandatud nii nende elektrivarustust, sidekanalite turvalisust, automaatset maandumist, õhkutõusukaalu, relvastuse hulka kui ka laadimissüsteeme.

Nähtavasti on uued probleemid seotud just Block-1 Reaperite suurettevõttes Honeywell toodetud turbopropellermootorite starter-generaatoritega. Ajutise lahendusena on lennuvahenditele pandud varuelektrisüsteem ja tänu sellele suudetud viimase 11 kuuga 17 allakukkumisohus lennuvahendit koju tagasi tuua. Rahaliselt oleks nende allakukkumine tähendanud sadu miljoneid dollareid kahju.

Probleem pole uus ega seotud üksnes Reaperitega. Üks USA kongresmen on kogunud kokku andmed, et ainuüksi mullu kukkus alla kümme Reaperit ja ka kümme MQ-1 Predatorit. Viimased kuuluvadki alates 2018. aastast mahakandmisele, sest on liiga vanad.

Piloote ei jätku

USA õhujõududel on juba mõnda aega olnud tõsine piloodidefitsiit. Isegi droonipiloote, keda maapealsesse juhtimiskabiini panna, on liiga vähe. Puudu on umbes 200 pilooti: praegu on neid 981, vaja oleks aga 1180, vahendab flightglobal.com.

Hävitaja- ja ründelennukipiloote on puudu koguni 511. Ent USA õhujõududel on vaja mehitada 284 ründelennukit A-10, 963 hävitajat F-16, 429 hävitajat F-15, 183 hävitajat F-22 ja üha suurem hulk uusi hävitajaid F-35.

Pole ime, et ajal, kui suurem osa ründelennukeid angaarides ootab, otsitakse võimalust kasutada sõdimiseks pigem mehitamata lennukeid.

MQ-9 Reaperite puhul töötatakse praegu välja ka uut väljalaset Block-5, mille starter-generaatorid on välja vahetatud ja eespool mainitud viga peaks seega kaduma. Veebruari seisuga on USA õhuvägede kasutuses 134 MQ-1B ja 176 MQ-9A tüüpi drooni.

Sõjategevuses on nad igati tõestanud oma eeliseid näiteks mehitatud hävitajate ja pommitajate ees. Reaperite tavaline lennuaeg oli 14 tundi, kuid varusüsteemide lisamine on samas ka maksimaalset lennuaega koguni kümne tunni võrra pikendanud.

Niisiis tõusevad näiteks USA-st Nevadast Creechi õhujõudude baasist juhitavad lennumasinad õhku Afganistanis või mõnes teises riigis asuvatest baasidest või kasvõi lennukikandjatelt, et jälgida, filmida, vajaduse korral ka raketiga tabada mõnda terrorismikahtlast sihtmärki, tavaliselt just Lähis-Ida regioonis.

Selles mõttes on sõjapidamine viidud uude ajastusse: on vähendatud oma inimkaotusi, suurendatud tabamistäpsust ja välditud seega ka rohkemaid tsiviilohvreid, kuigi iga õhulöögi hind ulatub sadadesse tuhandetesse dollaritesse.

Tapjadroonid Predator ja Reaper

Tänapäeva kõige kõvemad sõnad on kahtlemata General Atomicsi loodud droonlennukid MQ-1 Predator ja MQ-9 Reaper. Nimena tähistab Predator kiskjat ja Reaper vikatimeest, mis võib-olla ei iseloomusta lenda-filmi-tulista-lennuvahendeid päris täpselt. Tegemist on maailma kahe edukaima sõjadroonitüübiga.

MQ-1 (esialgu RQ-1) Predator tegi esimese lennu juba 1994. aastal, seda kasutavad peale USA õhujõudude ja luure keskagentuuri teadaolevalt veel Itaalia, Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja Maroko õhujõud. USA õhujõud tellisid kunagi 259 Predatorit, aga näib, et üle saja neist on operatsioonide käigus kaotatud. Viis aastat tagasi hinnati ühe eksemplari hinnaks veidi üle nelja miljoni dollari. Täheühend RQ tähistab luureotstarbelisi mehitamata lennuvahendeid, MQ aga juba mitmeotstarbelisi mehitamata lennuvahendeid. Hellfire-rakettide lisamine võimaldas luuramiselt ründetegevusele üle minna.

MQ-9 Reaper töötati 2001. aastaks välja Predator B nime all, kuid siis leiti talle märksa närvekõditavam nimi. Nende lennumasinate hind on uuemal ajal üle 20 miljoni dollari. Reaper on juba tõeline ründaja-tapja-lennuvahend, mille jaoks luuretegevus on teisejärguline ülesanne. Reaperi „tagumiku all” on 950 hobujõudu, Predatoril oli ainult 115 hobujõudu. Peale USA õhujõudude, piirivalve ja eriüksuste kasutavad Reapereid veel viie riigi õhujõud, kuigi neid on laenatud ka teistele liitlastele. Näiteks Süüria kohal lennutab Reapereid hoopis Austraalia. Paar tükki on läinud ka NASA-le, kes ehitas need oma vajaduste järgi ümber.