Neandertallase menüü ehk tõeline paleodieet muugiti lahti, selle järgimine on mõeldamatu

Kui ürgne paleodieet on toitumisfännide seas arvestatavat populaarsust kogunud, siis tegelikku neandertali inimese menüüd tänapäeval üle võtta oleks praktiliselt võimatu.

Põhjus on selles, et paleoliitikumis 300 000 kuni 40 000 aastat tagasi elanud neandertallased eelistasid selliste suurte taimetoiduliste loomade liha, keda tänapäeval enam olemas pole või kelle tänapäevased sugulased on punase raamatu kõige punasemas osas. Peamiselt söödi mammutite ja karvaste ninasarvikute liha. See moodustas neli viiendikku neandertali inimese söögisedelist, „salati“ jaoks jäi 20 protsenti. Ka hilisemate, kiviajal elanud Homo Sapienside menüü proportsioonid olid enam-vähem samasugused.

Selleks, et uurida, mida, keda ja millises koguses neandertallased täpselt sõid, uuris rahvusvaheline teadlaste grupp Tübingeni ülikooli professori Hervé Bocherensi juhtimisel hiliste, 45-40 000 aastat tagasi tänapäeva Belgias elanud neandertallaste luude kollageenisisaldust.

Varem arvati, et neandertallased toitusid samadest saakloomadest, kellest nende kiskjatest naabridki. Uued uuringud näitavad aga, et nišid olid kindlalt jaotatud: kui kiskjate saagiks langesid reeglina väiksemad loomad nagu põhjapõdrad, metsikud hobused või stepipiisonid, siis neandertallased eelistasid kõige suuremaid loomi, keda üldse oli võimalik küttida - ninasarvikuid ja mammuteid.

Teadlased loodavad, et uute uuringutulemuste läbi saab ka uut infot selle kohta, miks ikkagi neandertallased 40 000 aastat tagasi välja surid. „Me kogume järjest enam ja enam tõendeid selle kohta, et toidusedel polnud põhjuseks, miks neandertallased kadusid ja tänapäeva inimene nende koha üle võttis,“ sõnad Bocherens kokkuvõttes.
Uuringutulemused avaldati ajakirjades Journal of Human Evolution ja Quaternary International.