ID-kaardi tarkvara saab nüüd internetis uuendada, loe, kuidas!
Kauguuenduse ettevalmistus on lõpusirgel. ID-kaardi tarkvarast on väljas reliis 3.12.2, mis kauguuendust toetab. Valmis on ka kauguuenduse moodul ise. Kaardiuutmise masinavärk pandi käima 18. märtsil 2016, kirjutab RIA blogi.
Mis juhtuma hakkab?
Niisiis, ühel heal päeval ID-kaardi haldusvahendit käivitades avastad, et tuttav aken on veidi teistsuguse kujundusega.
Alustuseks on sõnale „Sertifikaat“ juurde tekkinud hüüumärk, mis osutab, et konkreetsel kaardil leiduvad sertifikaadid (1. isikutuvastuse ja 2. allkirjasertifikaat) vajaksid vahetamist.
Info ekraani allosas aga selgitab, et oma „parim enne“ tähtaja poolest on sertifikaadid endiselt täiesti kehtivad. Hüüumärk vihjab, et parem oleks need sertifikaadid siiski välja vahetada. Vahetamise pärispõhjustest on juttu siin ja seal.
Ühtlasi on haldusvahendisse tekkinud nupp kirjaga „Uuenda“. Kollasel taustal on hoiatusteade. Palun loe see teade endamisi valju häälega ette. See, mida teates öeldakse, pole nali.
Kes on essa?
Kõiki kaarte ei uuendata korraga. Kuigi ID-kaardi plastikule pole versiooninumbrit sisse pressitud, on aastate jooksul välja antud mitmeid kaardipõlvkondi. Kaardid tulevad uuendamisele kahe suure lainena, sõltuvalt väljaandmise aastast.
Alates 18. märtsist saab uuendada pisut vanema põlvkonna kaarte (kokku ~150 000). Praeguse plaani kohaselt lisandub aprillist uuendatavate hulka veel ~260 000 uuema põlvkonna kaarti (sh e-residendid). Rahval on käes ka sedavõrd vanu ID-kaarte, mida kauguuendada ei saagi (~70 000).
Just Sina ise oled see, kes käivitab oma ID-kaardi uuendamise – tõmbad aadressilt installer.id.ee alla ID-kaardi haldusvahendi kõige uuema versiooni, pistad kaardi pilusse ja lased haldusvahendi käima.
Nii nagu programm ütleb, nii on. Kui paistab „Uuenda“ nupp, siis järelikult on Sinu kaart säärane, mida saab täna uuendada. Kui „Uuenda“ nuppu ei paista, siis järelikult pole Sinu kaardi järjekord veel kätte jõudnud (või, mida juhtub oluliselt harvemini, polegi konkreetne kaart kauguuendatav).
Praeguse teadmise kohaselt saabub 31. mail 2016 veebilehitseja Chrome versioon 51, mis ei salli uuendamata ID-kaarte.
Ettevalmistus uuendamiseks
Vaja on pöörata tähelepanu järgmisele:
1. Saa selgelt aru, et *.cdoc dokumendid Sinu postkastis ja arhiivis tuginevad Sinu sertifikaatidel ja muutuvad ligipääsmatuks hetkel, kui Sa vanadest sertifikaatidest loobud ja õnnelikult uued saad (või khmm, õnnetul kombel ei saa).
Ole hoiatatud – *.cdoc failid on mõeldud kaitsma ühekordset transporti, mitte igaveseks hoiustamiseks! Seega – kui Sul on olulisi CDOC faile, siis dekrüpteeri need enne, kui asud sertifikaate uuendama.
2. Ära võta uuendamist ette, kui oled tõbine, ebakaine või väsinud. Uuendamine on suhteliselt suurt täpsust nõudev tegevus. PIN-koode tuleb sisestada päris mitu korda.
3. Veendu, et Sul on olemas mingi alternatiivne identiteedikandja (näiteks mID) juhuks, kui uuendus ei õnnestu. Muidu jääb Su e-elu seisma, pangas tähtsad rahaülekanded sooritamata või miljoni dollari vastuvõtuakt allkirjastamata.
Et olla päris kindel, võiksid endale varakult tellida digitaalse isikutunnistuse (kõik see on tegelikult normaalne riskihalduspraktika, milleks Sa aga varem pole vajadust tunnetanud).
4. Veendu, et Sinu arvutis pole mingit pahavara. Käivita mõni asjalik viirustõrje ja kontrolli oma arvuti üle. Kui Sul jääb vähimgi kahtlus, siis ära kahtlast arvutit uuendamiseks kasuta. Mine töö juurde või kuhugi, kus itimehed tagavad kvaliteedi.
Mitte mingil juhul ei tohi ID-kaarti uuendada kusagilt avalikust internetipunktist!
Uuendamise vältel
5. Mitte mingil juhul ei tohi ID-kaarti poole uuendamise pealt lugejast välja tõmmata, sest siis ei jõua osa bitte kaardile kohale ja uuendamine läheb täiesti nässu.
Säärast kaarti ei saa parandada isegi PPA teeninduspunktis ning kaart tuleb füüsiliselt välja vahetada. USB pesa, kuhu kaardilugeja pistetud, võiks olla korras ja mitte logiseda.
6. Uuendamise ajal peab arvuti olema kindlalt vooluvõrgus. Ehk siis on oht, et täpselt uuendamise keskel saab sülearvuti aku tühjaks. Lauaarvuti puhul võiks tarvitada UPSi – sest mine tea, ehk just samal hetkel toimetab elektrifirma oma plaanilist katkestust?!
7. Arvuti peab uuendamise hetkel olema kindlalt internetis ja võrgukaabli juhe pesasse (plõksuga) kinnitatud. Voodis padja peal uuendamine, kaabel teki ja koeramati alt läbi – see pole kindlasti kõige parem tava.
Ühtlasi tasuks kontrollida, et Sinu netifirma ei tee just samal hetkel hooldustöid. Wifi kasutamine uuendamiseks pole ülearu hea mõte. Piisab, kui naaber käivitab oma 2,4GHz diapasoonis töötava mikrolaineahju ja side kaob kuni supi keemaminekuni.
Või on see hoopis kõrvaltoas filme tiriv teismeline sugulane, kes imeb wifi-purgist välja kogu mahla…
Pärast uuendamist
8. Kui ID-kaardi uuendamine õnnestus, mine ja katseta internetis üle oma lemmikteenused – oma kodupank, Maksuamet ning eesti.ee portaal. Veendu, et oma ärauudetud ID-kaardiga ja tutt-uute sertifikaatidega saad Sa endiselt igale poole sisse. Kui avastad koha, kuhu sisse ei saa, siis suhtle abiliiniga 1777 ja/või saada portaaliomanikule kuri kiri.
Kannatlikkus, hoolikus ja korralikkus
Kindlasti ei tohi oma ID-kaarti uuendama hakata ülepeakaela. Klikk-klikk-OK-OK stiil sedavõrd tähtsaks tegevuseks ei sobi. Enne kui üldse uuendama asuda, peaks oma rehepeksuplaani hoolikalt läbi mõtlema.
Eesti keele sõnavarast on puudu üks tähtis termin – „uuendamise käigus tuksi keerama“. Ingliskeelne vastav mõiste on bricking ning seda sõna internetis otsides leiab iga inglise keele oskaja, et see on tehnoajastul oluline oskussõna.
Pooliku või katkestatud uuendamise tulemus on the brick ehk otsetõlkes telliskivi – netis leidub arvukalt mitmesuguste teiste esemete uuendamisega seotud õnnetuste kirjeldusi.
Uuendamisel tuksikeeratud ID-kaart kõlbab füüsilise dokumendina kasutada edasipidigi, kuid e-dokumendina paraku enam mitte. Seega võiks oma kaardi „kiviks tinistamist“ hoolega vältida.
Lisainfo uudishimulikule häkkerile
ID-kaardi uuendus ei ole miski, mida saaks Sinu arvutisse eelnevalt maha salvestada. Uuenduse käigus on vaja, et Sinu ID-kaart suhtleks uuendust sooritava serveriga reaalajalise turvaühenduse kaudu.
Uuenduse käigus kontrollitakse ja testitakse Sinu kaarti päris mitmest aspektist – ikka eesmärgiga tagada maksimaalne turvalisus. Ning … et oleks hästi selge – keegi Sinu ID-kaarti kusagilt keskusest, sundkorras ega salaja ära ei uuenda, ikka Sina ise teed seda.
Üldise ja erilise vahekorrast
Tegelikult on Eesti ID-kaardi ajaloos uuendamise nupp olnud kasutusel varemaltki – perioodil, mil plastiku kasutusaega pikendati 10 aasta peale, ent sertifikaate tuli uuendada sagedamini.
Olenevalt kaardi täpsest versioonist võib uuendusprotsess kujuneda veidi erinevaks. Mõne kaardipõlvkonna puhul on võimalik sertifikaate uuendada ka eraldi, mõnel kaardipõlvkonnal läheb väljavahetamisele kogu sisu.
Alljärgnevalt jooniselt paistab, mida ID-kaart kodaniku vaates üldse sisaldab:
Võib olla päris kindel, et kui Google'i brauseri Chrome karmikäeline sertifikaadipoliitika poleks meid „Uuenda!“ nupu juurde tagasi viinud, oleks seda teinud mingi muu sündmus.
Maailm ja globaalne IT on pidevas muutumises. Uuendusi, turvaparandusi ja muud säärast tuleb moodsas maailmas peale üha sagedamini. Keegi enam ei imesta, kui tema mobiiltelefonile või lauaarvutile pidevalt uuendusi saabub.
Seega – nagu iga muu targa elektroonilise seadme puhul, oli vaid aja küsimus, millal „Uuenda!“ nupp ID-kaardi haldusvahendisse naaseb.
On mõnevõrra juhuse küsimus, et leidus sobiv teema, millele tuginedes uuendusfunktsioon taastati. ID-kaardi uuendusvõimalus on tulnud selleks, et jääda.
Ahjah, Vista!
Kurb aga tõsi – Windows Vista tugi sai läbi. Sellele ja veel vanematele operatsioonisüsteemidele ID-kaardi toest enam uusi versioone ei toodeta. Seega – Vista abil kaardiuutmist sooritada ei saa.
