Tuks-tuks: uus katseklaasisüda võttis peale elektrišokki elu sisse
Et südamekasvatus üldse saaks alata, oli tarvis esmalt mitu muud uut tehnoloogiat leiutada. Esmalt loodi lahus, millega saab doonororganist eemaldada need rakud, mis võiksid käivitada immuunsusreaktsiooni. Teadlased eemaldasid sel meetodil 73 doonorsüdamest palju rakke. Seejärel võeti täiskasvanud inimeste naharakud ja muudeti teise uue tehnoloogia abil tüvirakkudeks. Tüvirakud on universaalsed ja need saab panna inimorganismis täitma kõiki vajaminevaid ülesandeid. Kolmanda sammuna spetsialiseeriti need tüvirakud ümber ja neist said kaht erinevat tüüpi südamerakud.
Uued südamerakud lisati katseklaasis varem ettevalmistatud „tellingutele“ ja hakati klaasi toitaineid lisama. Süda hakkas kasvama umbes samamoodi, nagu ta kasvab inimkehas. Kahe nädala pärast oli lõplikult väljaarenemata südamesarnane moodustis klaasis valmis ning kui sellele anti elektrišokk, hakkas see tuksuma.
Laboris on südamelihase kude kasvatatud varemgi, aga nii lähedale täiuslikule pärissüdamele pole teadlased varem jõudnud. Selle finišijoone ületamiseks pole ka praegu veel võimekust. Järgmine plaan on tõsta tüvirakkude arvu (selleks, et täiuslik süda ehitada, kulub neid kümneid miljardeid), siis leida viis, kuidas rakud kiiremini vananeks ja vaja on ka timmida tingimusi, milles katseklaasisüda kasvab, et need oleksid võimalikult sarnased inimkeha omadele. Loodetakse, et lõpuks on võimalik luua selliseid südameid, mis oleksid individualiseeritud vastavalt inimesele ning mille puhul poleks ka seda probleemi, et organism need ära tõukab.
