USA kindral: Venemaale kavatsetakse Läänemere piirkonnas vastu astuda tulevikurelvadega

USA kõrgetasemeline kindral rääkis Leedu Delfile varem teatavaks tegemata Venemaale vastukaaluks mõeldud meetmetest õhus ja Läänemerel. Need võivad muuta julgeolekualast olukorda regioonis ja taastada tasakaalu, mille on osaliselt rikkunud Venemaa teatud eelised. Üheks selliseks peetakse faktorit A2/AD (inglise keeles anti-access and area denial), millel põhineb kaitsestrateegia Läänemerel.

USA kindral David W. Alvin rääkis telefonikonverentsil, et kongress hakkab alles arutama, millele kulutada Euroopa riikide kaitseks eraldatud 3,4 miljardit dollarit. Sellest, millised edumeelsed vahendid võivad Euroopasse tulla, rääkis veebruari algul USA kaitseminister Ashton Carter. Plaanis on eriti moodsate relvatüüpide kiire arendamine, milleks on 2017. aasta eelarvest ette nähtud 12,5 miljardit dollarit. Sellest summast ei eraldata raha mitte ainult A2/AD tehnoloogiatele ja allveejõududele, vaid ka inimeste ja robotite koostöö arendamisele ning küberneetilistele ja elektroonilistele süsteemidele, mis kasutavad tehisintellekti, vahendab Leedu Delfi.

Sellised uued asjad, nagu õhus, vees või veel all koostööd tegevad robotid ei või mitte ainult eksitusse viia, vaid ka vastast otseselt rünnata, sõbralikke jõude ohtu seadmata. Koostööd tegevate robotite rünnakud võivad mitte ainult nõrgestada, vaid ka vastase kaitse purustada.

USA helikopterid AH-64 Apache, mis on juba Leedus, suudavad juba juhtida rakettidega varustatud droone MQ-1C Grey Eagle, mida saadetakse luurele, ning kui vaja, hävitavad ka sihtmärke.

Lisaks sellele suureneb ulmeliste elektromagnetrelvade finantseerimine. Neid relvi on juba katsetatud.

Kindral Alvin kinnitas, et USA jõudude tugevdamiseks Euroopas kaasatakse suurtükiväebrigaadid. Paljud neist on relvastatud süsteemidega HIMARS ja MLRS, mis võivad välja lasta tavalisi või „tarku“ rakette, millest kõigis on 644 granaati. Need süsteemid võivad välja lasta ka rakette ATACMS, mille tegevusulatus on umbes 150 kilomeetrit, ning rakettide uusimad versioonid võivad hävitada sihtmärke 300 kilomeetri kaugusel.

Mõnede analüütikute sõnul võib selline relvastus olla kättesaadav Leedule, seda enam, et ATACMS-i soetas hiljuti Horvaatia.

Vaatleja Audrius Bačiulise sõnul ei pea Vene A2/AD ohtu mitte ainult kartma, vaid tuleb ka mõelda, kuidas sellele asümmeetriliste vahenditega vastata. Üks neist on raskerelvastuse kasutamine.

„Juba umbes kolm aastat korrutan ma, et Leedu ja teised Balti riigid ei saa A2/AD tõttu Kaliningradis lubada endale lennuväge, aga neil võib olla asümmeetriline vastus. Ilma domineerimiseta õhus ja vastavalt ilma otsese toetuseta õhust, vahetades selle teiste vahendite vastu – mobiilse suurtükiväe, eriti rakette kasutava (ATACMS), suure tegevusulatusega lennuväerakettide ja liikuvate jalaväegruppide vastu,“ ütles Mačiulis.

Leedu saab varsti ka vahendid, millega võib osaleda võitluses A2/AD vastu. Juba sel aastal saabuvad Saksamaalt esimesed iseliikuvad haubitsad PzH 2000, mida õpetatakse Saksamaal juhtima Leedu sõjaväelased.

Vene radarite vastu aitavad aga moodsad USA lennukid.

USA kindral andis mõista, et arutatakse erinevaid asümmeetrilisi otsuseid. Alvin märkis, et A2/AD ohule vastuseks pakutakse vahendeid, mis võimaldavad praegu USA poolt laialdaselt kasutatavatel neljanda põlvkonna hävitajatel tegutseda võimaliku vastase A2/AD jõudude läheduses.

Bačiulise arvates võivad need olla erinevad elektroonilised vahendid. Viimasel ajal on USA erinevates konfliktides intensiivselt kasutanud ja täiustanud elektroonilise sõjapidamise vahendeid: erinevaid radarite summuteid ja radarite vastaseid rakette HARM.

Veel märgitakse, et Euroopasse kavatsetakse paigutada rohkem seadmeid ja teenindavat personali, mis võiks toetada uusimate vahendite kasutuselevõtu intensiivset tempot. Alvin märkis, et A2/AD ohu tõrjumiseks võidakse sellised vahendid paigutada mitte ainult NATO riikidesse, vaid ka teistesse Venemaa tegevuse pärast muretsevatesse riikidesse.

Üks selline riik on Rootsi, kes on juba sõlminud NATO-ga kokkuleppe, et äärmisel juhul võivad rootslased lubada NATO jõudude oma territooriumile paigutamist. Külma sõja ajal lubas Rootsi salaja oma territoriaalvetesse USA allveelaevu. Pärast külma sõda arutatakse Rootsis üha rohkem NATO liikmeks astumist, sest seal on juba mitmel korral tunnistatud, et oma territooriumi kaitsmisega jäädaks suurtesse raskustesse.

USA Euroopa jõudude juhtkond on juba kinnitanud, et õhujõud saadavad juba lähimal ajal Euroopasse täiendavalt luurevahendeid – lennukeid ja helikoptereid Apache ning erivägesid. Pärast 2017. aasta eelarve kinnitamist peaks täiendavalt eraldatama veel umbes 58,6 miljonit dollarit kümnete lahingulennukitega USA lennuväebrigaadile. Veel 28,5 miljonit dollarit kavatsetakse eraldada USA erivägede paigutamiseks Euroopa riikidesse.