FORTE TEST: Emakeelepäeva eri!
Vead seisnevad komades või tühikutes, mõnes sõnas on mõni puuduv või üleliigne täht - nagu kontrolltöödes ikka. Testis on ka üks selline küsimus, mille puhul on kaks õiget vastusevarianti.
Kõik on teretulnud oma keeleteadmisi proovile panema.
Nüüd aga lähemalt ka vastustest. Miks siis ikkagi mustad sõstrad, mitte mustsõstrad? Kas mehaanik või mehhaanik? Miks läksid instituuti Tartu, Pärnu ja Elva linnapea, mitte linnapead?
Noppisime viieteist küsimuse seast välja neli sellist, mille kohta kommentaariumis kõige rohkem arutlemist oli. Palusime EKI keelenõust selgitusi, meilitsi vastas instituudi keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.
„Ahto jõi mõru raviteed ja sõi musti sõstraid.“ Miks ei ole õige "mustsõstraid?"
Taimede liiginimetustes kirjutatakse omadussõnaline täiend vastava taime perekonnanimetust tähistavast põhisõnast lahku: must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, mage sõstar, kibe tulikas.
Vt ka keelenõuanne „Must sõstar ja mustasõstramoos."
„Tartu, Pärnu ja Elva linnapea sõitsid trolliga visiidile Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituuti.“ Miks ei ole selles lauses linnapead mitmuses?
Korduva ainsusliku põhja ärajätmine ei muuda alles jäävat põhja mitmuslikuks. „Tartu, Pärnu ja Elva linnapea“ on rindühend, kust on ära jäetud korduv sõna „linnapea“. Vt ka keelenõuanne „Kohtusid Eesti ja Portugali president.“
Ja miks on samas lauses toiduainete instituut väikeste tähtedega?
Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Vt ka „Eesti keele käsiraamatu“ pt „Algustäheortograafia.“
„Tšuktšid lamasid kušettidel ja lahendasid sudokuid.“ Miks käändub mitmuse omastav „sudokuid“, mitte palju harjumuspärasemalt „sudokusid“?
Seda sõna tuleks hääldada jaapanipäraselt rõhuga esisilbil, mitte itaaliapäraselt rõhuga teisel silbil. Kui sõna „sudoku“ hääldataks nagu selle tüüpsõna „ohutu“, poleks ka probleemi seda õigesti käänata.
„Milline sarmikas mehaanik!“ kiljatas Julia ust sulgedes. Miks on õige kirjutada „mehaanik“ ühe, mitte kahe h-ga, nagu oli varem lubatud?
