Täna asus Marsi poole teele maandurist ja orbiterist koosnev uurimissond ExoMars
Vahendab Eesti Kosmosebüroo
Alates 1960-ndast aastast on inimkond saatnud Marsi poole kokku 53 uurimissondi, et Punase planeedi kohta rohkem teada saada. Nendest edukateks loetakse vaid 24. Hetkel on Marsi pinnal või orbiidil opereerimas 7 missiooni. Täna teed alustav ExoMars on ESA poolt 4 sond, pärast 2003 aastal saadetud Mars Expressi, Beagle-2 ja 2004 aastal saadetud Rosettat.
Rosetta seos Marsiga oli eelkõige gravitatsiooniline abi oma keerulisel teekonnal komeedini. Beagle-2 maandur ei olanud paraku ebaõnnestunud maandumise tõttu edukas. Mars Express on aga siiani Marsi orbiidil edukalt opereerimas, kaardistades planeeti 3D piltide näol ning edastades neid perioodiliselt Maale.
ExoMars on esimene ESA Marsi missioon, mis tehtud koostöös mitteESA liikmesriigiga. Partneriks on Venemaa Roskosmos, kes panustab ExoMarsi programmi nii oma kanderakettide kui, 2018 aastal jätkumissioonina teele saadetava maanduri platvormi näol. Samuti on mitmed pardainstrumendid Venemaa kosmoseuurimisasutuste poolt projekteeritud ja valmistatud.
Oma olemuse tõttu on Marsi missioonid äärmiselt nõudlikud ja kõrge riskiastmega. Marsi orbiit on 687 Maa päeva, mis lisab suhtlemisele Maalt täiendavat keerukust, kuna kord iga 2 aasta tagant on planeedid vastasseisus, ehk kõrvuti. Muudel juhtudel kas teineteisest eemaldumas või lähenemas. Kord 2 aasta jooksul on Maa ja Mars teineteise suhtes täpselt teiselpool Päikest.
Maa ja Marsi lähim kaugus on 75 miljonit km (ca 50% Maa ja Päikese vahelisest kaugusest), ning kaugeim vahemaa ca 400 miljonit km. Seetõttu on otstarbekas Marsi suunas teekonda alustada just kord 2 aasta tagant, mõned kuud enne vastasseisu. Tänapäeva tõukejõu tehnoloogiate abil on reis Maalt Marsini aega võtnud erinevate missioonide puhul ca 9 kuud.
ExoMarsi teekonna pikkuseks eeldatakse ca 7 kuud. Kõik Marsi missioonid peavad suutma kriitilisi manöövreid iseseisvalt teostada, kuna nende Maalt juhtimine ei ole kauguse tõttu piisavalt operatiivne. Seetõttu on kõik Marsi ja kaugkosmose missioonid eelkõige robootika demonstratsioonmissioonid.
Sond koosneb ise kahest osast. Trace Gas Orbiterist, ehk Marsi atmosfääri keemilise koostise analüsaatorit (alloleval pildil kandiline ja tume osa), mis jääb Marsi orbiidile mõõtmisi tegema. Schiaparelli maandur (kuldse UV kaitsekilega kaetud taldriku kujuline koonus) siseneb Marsi atmosfääri 21 000 km/h kiirusega, pidurdab ennast mitme elliptilise orbiidi jooksul ümber Marsi piisavalt aeglasele kiirusele ning maandub langevarjude abil planeedi pinnal.
Tema koonuse all on instrumendid, mis registreerivad atmosfääri sisenemise ja maandumise äärmiselt täpselt, et valmistada ette 2018 a Punase planeedi pinnale saadetavat kulgurit.
Kulgur ongi 2018 ExoMarsi jätkumissiooniks, mis on varustatud mitmete kaamerate, uurimissinstrumentide ja puuriga, mis on võimeline planeedi pinnases 2 meetri sügavuseni puurima ja proove analüüsima. Täna edukalt Marsil toimetav Curiosity (NASA) rover on varustatud küll tuumajõuallikaga ja samuti paljude uurimisseadmetega, kuid on mõeldud puurima vaid kuni 5 cm sügavusele.
Trace Gas Orbiteri operatsiooni ajaks Marsi orbiidil on planeeritud kuni 2022 aastani. 2016 detsember on planeeritud sondi manööveramisele 4 sol (1 sol on Marsi päev 24h 39min) pikkusega orbiidilt 1 sol pikkusele orbiidile. 2017 aasta kulub enamasti elliptiliselt 400 km kõrguselt orbiidilt tsirkulaarsele orbiidile manööverdamiseks. Orbiteri teaduslik uurimismissioon algab alates 2017 a detsembrist. Lisategevusena planeeritakse 2017 aastast Trace Gas Orbiteri kaudu ka NASA Curiosity kulguri anmete edastamist Maa suunas.
Loe edasi Eesti kosmoseveebist
