Suur Jaapani müür - tagantjärgi tark 400 kilomeetri pikkune suurehitis, kuigi maksab miljardeid
Seda, et Vaikset ookeani ümbritseb vulkaanilise ja maavärinaaktiivsuse poolest kurikuulus tulering, on juba ammu teada, seda, et maavärinad paiskavad kallastele hiigellaineid - tsunamisid, on ka ammu teada. Jaapan on looduskatastroofide käes kannatanud enam kui küll, kuigi viis aastat tagasi tabas Tōhoku maavärina tekitatud tsunami Jaapanit ikkagi ootamatult ränga katastroofina, nõudes enam kui 18 500 inimelu ja kutsudes esile ka ajaloo suuruselt teise tuumakatastroofi Fukushima elektrijaama purunedes.
Niisiis selle kogemuse najal oleks olnud ime, kui Jaapan poleks juba varem kaitsemüüre mere vastu ehitama hakanud. Kuid, nüüd pärast 2011. aasta katastroofi on Jaapan lõpuks leidnud uue vajaliku rahasüsti, et hakata ehitama suurt ja veelgi kõrgemat müüri oma rannikualade kaitseks.
Müürilõigud on kohati kuni 12 meetri kõrgused, mis peaks küll enamiku tsunamidest kinni pidama, samas kui kriitikud väidavad, et selliste asjade ehitamine rannikule kahjustab otseselt sealset ökosüsteemi. Ja ka see kaitsevall ei võta inimestelt vajadust tsunami lähenedes kaldast nii kaugele põgeneda kui võimalik.
Riigis, mille rannajoon on kokku 29 751 kilomeetrit pikk, on küll selge, et 400-kilomeetrine vall kogu riiki kaitsta ei saa, kuid sellega on vähemalt algus tehtud.
Juba 1930. aastatel otsustas Jaapan tsunamide vastu oma kaldaid kindlustada, kuid vanadest vallidest mõned pidasid 2011. aastal vastu, teised murdusid hiigellaine all. Tegelikult on lausa 43 protsenti Jaapani rannikust siiski aegade jooksul mingisuguse tugevduse saanud, aga 2011. aasta tsunami ees oli riik ikka jõuetu - näiteks ühe kaitsevalli taga olnud Fudai küla pääses ootamatult tervena, hiigellaine ette jäänud rannalõigul Kumaishi linnas murdus aga barjääridest 90 protsenti.
