Inkade impeeriumi pärand mõjub Ladina-Ameerikas tänase päevani
Mil moel on inkad, erinevalt asteekidest ja maiadest, suutnud säilitada oma traditsioonide ja kultuuri elujõulisuse? Ülevaate inkade impeeriumi järgsest arenguloost tegi hiljuti Tartus toimunud XXVIII orientalistikapäeval TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi teadur ning TTÜ rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetooli dotsent Holger Mölder.
Sageli kasutatakse Uue Maailma põliselanikest rääkides koondnimetust “indiaanlane”, unustades, et tegemist on erinevate rahvastega, kellel on individuaalne ajalugu ja kultuuripärand. Koloniseerimisprotsess ja ümberrahvustumine Ladina-Ameerikas on olnud sedavõrd edukas, et paljud põlisrahvad on kaotanud või kaotamas oma identiteeti ning vaid mõned üksikud neist on olnud rahvana kestlikud.
Nende üksikute hulgast tõusevad esile ketšuad, kunagise Inka impeeriumi, Tawantisuyu, järjepidevuse kandjad ja nende lähedane sugulasrahvas aimarad. Ketšuatel ja aimaradel on tugev mõju eeskätt Boliivia, Peruu ja Ecuadori ühiskondadele ning viimasel ajal on tõusuteel nende mitte ainult kultuuriline, vaid ka poliitiline eneseteadvus. Põlisameeriklased moodustavad neis Andide mäestiku riikides vastavalt 62, 45 ja 25 protsenti elanikkonnast.
Peruus elab ketšuaid 3,3 miljonit, Ecuadoris 2,5 ning Boliivias veel 2,3 miljonit. Vähemal määral elab neid veel Kolumbias, Argentiinas ja Tšiilis. Aimarad elavad põhiliselt Boliivias, kus neid on 1,5 miljonit, samuti elavad nad Peruus ja Tšiilis.
Loe edasi siit
