Põhja-Koreast välismaale helistamine eeldab Hiina piiri äärde hiilimist
Põhja-Korea on totalitaarne riik, kus kogu rahvastik on kohustatud jumaldama suurt juhti, elanikel puuduvad igasugused vabadused peale nende, mida partei ette näeb ja pealiinist irdumine tähendab alati vanglakaristust. Ometi on sealsed inimesed leidnud võimalusi kuidas keeldudest-käskudest salaja üle astuda.
Diktaator Kim Jong-un põhjendab oma rahvastiku allasurumist vajadusega tõrjuda "kapitalismi viirust" kuid tegelikkuses üritab ta lihtsalt hüsteeriliste meetoditega hoida tervet rahvastikku isikliku kontrolli all, selleks varjates kogu muus maailmas toimuvat elanike eest. Selles olukorras on siiski üks "vabaduse aken" lahti jäetud - Hiina piir, mida elanikel on lubatud teatud tingimustel ületada, kuigi paljud nendest kasutavad seda piiri hoopis Põhja-Koreast põgenemiseks.
Põhja-Korea ei saa ka lõputult 19. sajandis elada, seega on riik sunnitud vähemalt midagi uuendama. Egiptuse ettevõte Orascom ehitas 2008. aastal Põhja-Koreale oma mobiiltelefonivõrgu Koryolink, mis on ainus 3G mobiilioperaator riigis. See ühendab riigi pealinna viie muu linnaga ja lisaks kaheksat maanteed ja olulisemaid raudteid.
Selle võrgu kasutajate koguarv on ületanud juba kolm miljonit samas kui tavalisse, telefonikaableid pidi kulgevasse lauatelefonivõrku on ühendatud vaid 1,18 miljonit inimest kokku 24 miljoni elanikuga riigis. Mobiilivõrgu avamine on selgelt suurendanud suhtlusvõimalusi kohalike elanike vahel, kes kasutavad küll paljuski kas kodumaiseid telefone, või siis Hiinast sisse toodud jäljendeid lääne telefonidest.
Koryolinki võrk ehitati totalitaarse riigi nõudmiste järgi, ehk välismaale sellest võrgust helistada ei saa. Vabalt internetti kasutada ka ei saa. Välismaalased saavad küll osta ülikalli SIM-kaardi, mis maksab 80 dollarit ja andmeside eest kasseeritakse sada dollarit gigabaidi kohta. Samas, Orascom on sama hästi kui sunnitud oma investeeringud Põhja-Koreasse maha matma, sest raha nad enam sealselt režiimilt ei saa.
Paljud põhjakorealased on aga Hiinas turismireisil käimise ajal toonud koju kaasa ka illegaalselt Hiina telefone koos sealsete SIM-kaartidega. Kui olla piisavalt lähedal Hiina piirile on nende telefonidega võimalik Hiina võrke kasutades välismaale helistada. Põhja-Korea on küll pannud piirile segajaseadmed, mis peaks Hiina võrgu kasutamise raskemaks muutma.
Nippe, mida võimude eksitamiseks seal tehakse:
- Hiina võrgus helistades peab kõne võimalikult ruttu katkestama, et võimud sinu asukohta tuvastada ei suudaks.
- Kõnes tuleb vältida igasuguste nimede kasutamist, sest seda kuulatakse päris kindlasti pealt.
Amnesty International koostas igatahes nüüd raporti, kuidas Põhja-Korea tegeleb elanike tagakiusamisega selle eest, et need püüavad suhelda sugulastega teisel pool piiritsooni, kirjutab Helsingin Sanomat.
Välismaale helistamise eest pannakse inimesi vangi. Seda kõike üritatakse tagada pealtkuulamisseadmete aga ka inimeste järel nuhkivate kohalike kvartalikomiteede kaudu. Eriti teravalt jälgitakse neid, kelle sugulased on hiljuti läände hüpanud. Kes jääb piiri lähedal välismaa-kõnega vahele võib "valitsusvastase" tegevuse eest kümneks aastaks vangi minna. Kui aga on helistatud Lõuna-Koreasse, tuleb mängu lausa riigireetmise süüdistus.
Filmivaatamise eest mõistetakse surma?
Väidetavalt on riigis näiteks Lõuna-Korea filmide vaatamise eest lausa inimesi surma mõistetud.
Kellel kodus (enamasti jälle Hiinast toodud) DVD-seadmed, need hoiavad aparaatides tavaliselt samaaegselt ka kodumaise filmi plaati, sest võimud teevad tihti läbiotsimisi, lülitades esmalt elektri välja ja siis on võimalik vahelejäämist vältida vaid ühte DVD-seadet peites ja teist ette näidates. Plaati ju aparaadist välja võtta ei saa. Mälupulgal olevat filmi on oluliselt lihtsam vaadata.
