Forte Barcelonas: kuidas Eesti firmad mobiilimessil käivad? Vastab nutiseadmetele kaardilahendusi loov Nutiteq
Üritusel sünnib ka tavainimestele huviväärset, näiteks ridamisi uute nutiseadmete tutvustusi, aga olemuselt on see äriüritus, rõhuga kontaktide leidmisel ning suhete arendamisel.
Ka Eestist oli kohale sõitnud tervelt 11 ettevõtet ja lisaks e-residendi programmi esindajad, kellest enamik endale eraldi pinda ei tellinud, vaid jagasid e-Estonia boksi.
Astusin ligi, tegin tutvust ja uurisin, mis tunne on ettevõtjana suurel mobiilimessil käia.
Küsimustele vastavad Jaak Laineste ja Kaido Irval, kelle firma Nutiteq toodab eri kaardilahendusi nutiseadmetele. Keerulisemalt ütleks: tarkvara, mis näitab nutiseadmetes ilma internetiühenduseta vektor- ja rasterkaarte.
2006. aastal asutatud ettevõte olI messil neljandat korda ja veebruari alguses algas nende elus uus etapp. Nutiteq ühines nimelt Hispaania-USA ettevõttega CartoDB, mis võimaldab nüüd ühiselt palju laiemat toote- ja teenusevalikut pakkuda.
Kui mobiilimessile tulnud firmadega ametlikus äpis tutvusin, siis jäi vahel segaseks, et mida nad ikkagi teevad. Kes teab, see teab, aga kirjeldused on tihti laialivalguvad. Kui peaksid oma vanaemale paari lausega seletama, mida sa teed, kuidas see kõlaks?
Kaido: Kui vanaemale tutvustada, siis näiteks nii. Sina, Lauri, oled Barcelonas ja vanaema tuleb sulle külla. Sa oled vanaemale ka värskelt jõuludeks nutitelefoni kinkinud ja installeerinud sinna näiteks Guides by Lonely Planeti äpi.
Vanaema saab enne reisi Barcelona kaardi ja linnatutvustuse alla laadida ning kõik kaardiandmed ja vaatamisväärsuste info toimivad Barcelonasse saabudes ka ilma internetiühenduseta.
Olgugi, et see on Euroopa Liit ja roaming data on nüüd soodsam, leidub ikka kohti, kus internet ei ole kättesaadav või levi on kehv.
Lonely Planet on Nutiteqi klient, nende Androidi äpis näitab kaarti Nutiteqi kaardimootor. Kõik vaatamisväärsused ja söögikohad on ilusti kaardi peal nähtaval.
Nii et lühidalt näeb kaarte ilma internetita?
Kaido: Täpselt!
Teie konkurendid on sel juhul kõik kaardirakendused, kus saab offline-kaarte kasutada, näiteks Google Maps?
Jaak: Nad pole tegelikult konkurendid, vaid meie kliendid, kasutavad meie toodet.
Kes tuntud nimedest teie asju kasutavad?
Jaak: Seesama Lonely Planet, Eesti firmadest on näiteks turismiäpp Like a Local... Siis on Saksa suur autoklubi ADAC, lisaks mitmed kaitsetööstuse ettevõtted BAE Systems, iRobot, jpt.
Aga mida teha, et teie kaardiinfo oleks näiteks Google Mapsis? Kas nad võtavad nii väikeseid tegijaid üldse jutule?
Jaak: Google on küll, jah, sisuliselt konkurent, kes teeb samuti kaardimootorit. Aga Google ei tee seda offline-variandis, ja tema äriline huvi ei olegi teha ilma andmesideta töötavat lahendust.
Tema tahab igal pool, ka kaardi juures näidata reklaame, neid ilma andmesideta näidata ei saa, ja kasutajate kohta andmeid koguda, jällegi andmesidet on kogu aeg vaja.
Google on teinud natuke offline-kaardilahendusi ka, aga need on piiratud ja võimalused, mida seal kasutada saab, on palju väiksemad.
Google’il on omad huvid, tema on juhindunud eelkõige keskmisele lõppkasutaja-rakendusele, meie võimaldame teha eripalgelisemaid rakendusi, eelkõige ärikasutajatele.
Näiteks Lonely Planet või ka paljud teised vajavad oma kaardikujundusi, nad lisavad sinna peale omi kaardiandmeid, nad ei taha neid, mida Google reklaamina tahab näidata. Kõigile neile, kellele ei piisa sellisest hästi lihtsast ja keskmisest asjast, nende jaoks pakume meie n-ö täiuslikumat kaardimootorit.
Kuidas teile huvilised üldse tulevad, näiteks messil? Teie boksi tulijad ilmselt juba teavad, millega tegu, siia vist ei satu keegi päris juhuslikult?
Jaak: Reeglina on ikkagi jah enamik kohtumisi kokku lepitud, aga kui aega jääb kohtumiste vahel, siis lihtsalt kõnetame inimesi.
Paljudes tänapäeva äppides on kaardikomponent ka sees ja kaarditeema tuleb nii või teisiti jutuks. Paljud neist, tõsi, kasutavad täna näiteks Google’i kaarte, aga nad ei ole sageli õnnelikud ja otsivad alternatiive. Nad ei tea, et on sellised teised väiksemad firmad, kes pakuvad sarnaseid asju. Ja niimoodi saame ka uusi kontakte.
Nad ei ole õnnelikud hinna tõttu?
Jaak: Piirangute tõttu, mida Google annab. Aga samuti hinna tõttu. Suurtele klientidele maksavad Google’i kaardid väga palju, võivad maksta miljoneid.
Kaido: Ja seda iga-aastaselt.
Sellest järgmine küsimus: kui avatud messikülastajad teie suhtes on? Kas tuntakse suurt huvi? Kuidas on aasta-aastalt läinud?
Kaido: Tulemus sõltub eeltööst ja turundusest. Ka Nutiteqi ja CartoDB ühinemisteate avalikkuse ette toomine ja kommunikatsioon olid ajastatud messieelsele ajale, kuigi dokumendid olid allkirjastatud varem.
CartoDB on Hispaanias alguse saanud ettevõte, kellel on Madridis peakorter ja 70 inimest töötab sealt. New Yorgis on USA kontor, kus on 30 inimest, ja kolmas kontor, kuhu tuleb arenduskeskus, on Eestis, Tartus.
Jaak: Mõlemad on vanad firmad, Nutiteq on isegi vanem. Suurem firma ostis väiksema ära.
Kaido: Nüüd ongi plaanis Eestis uusi spetsialiste palgata ja mobiilisektori arendust veel usinamalt jätkata.
Mida on messiletuleku eel edukaks eeltööks üldse vaja teha?
Kaido: Turundusmaterjalide ja kommunikatsiooni ettevalmistamine, kohtumiste ettevalmistamine. Mitte ainult see, et vaatan, milliste firmadega võiksin messil kokku saada, vaid ka kohtumiste kokkuleppimine.
Siin messil on meil kaks väikest koosolekuruumi, või toimub kohtumine samuti messil viibiva potensiaalse kliendi boksis. Mullu saime messil kokku ühe Hollandi ettevõtjaga, kes sügisel tuli meie edasimüüjaks.
Kas mobiilimessil osalemine on kallis?
Jaak: Suurusjärk on selline, et kui me tuleks siia eraldi väikese boksiga nagu osadel on, umbes 2x2 meetrit, mida väikefirma saab lubada, selle eelarve peaks olema ca 50 000 eurot.
Pluss lisakulud nagu majutus, mis on messinädalal hästi kallis, lennud, inimeste päevarahad. Eesti boks on palju suurem ja tõmbab rohkem tähelepanu.
Kaido: Osa Eesti boksi kulusid jagatakse osalevate ettevõtete vahel ära.
Jaak: Arvan, et umbes 75% maksab Eesti riik, seda peaks EAS-ilt küsima. Firmad maksavad 2000 eurot, mis on tegelikult väga väike raha. See on pigem sümboolne osalustasu.
Kas kõik siinsed Eesti firmad toetavad üksteist või tegutsevad täiesti iseseisvalt? Äkki olete sõbrunenud ja pidutsete õhtul koos?
Kaido: Loomulikult on sellist külg-külje kõrval tunnet. Tuttavaks saime juba enne messi, sest EASis toimusid koosolekud ja koolitused.
Ühiselt tegutsemine väljendub ka selles, et kui külastajaga vesteldes selgub, et tal on huvi teenuste vastu, mida mõni teine siin viibiv Eesti ettevõte pakub, siis juhatame ta kolleegide juurde. Kontakt ei lähe kaotsi.
Jaak: Eelnevate kohtumiste üks mõte ongi üksteise kohta infot õppida, et igaüks teaks, mida ka teised osalejad teevad. Õhtuti käime koos söömas, nädala lõpus peame ka peo maha, seega tekib mõnes mõttes lausa sõpruskond.
Kaido: Ja Eesti Vabariigi aastapäeval on ühine õhtusöök. Tõstame klaasi vabariigi terviseks.
2000 euro eest suurel mobiilimessil osaleda tundub tõesti hea. Mis on teie spetsiifilised eesmärgid näiteks tänavu siia tulla?
Kaido: Loomulikult on eesmärk saada uusi kontakte, potensiaalseid kliente, aga ka näidata järjepidevust. Oleme märganud, et suured võimalikud kliendid või koostööpartnerid külastavad meie boksi mitmel aastal.
Esimesel aastal nad vaatavad, et ahaa, on selline firma, aga kuna pole meist varem midagi kuulnud, siis ei olda koostööks veel väga avatud. Aga teisel ja kolmandal aastal räägime juba ärijutte.
Osalustasu on aja jooksul natuke tõusnud. Aga kuna see on mobiilisektori kõige suurem konverents üldse, siis ta on võrreldes mõnede teiste messide osalustasudega väga mõistlik.
Jaak: See osalustasu on tehtud selleks, et ei tuldaks niisama kohale. See distsiplineerib. Näiteks tavakülastaja kõige odavam messipilet, et üldse siia tulla, maksab ca 800 eurot.
Põhimõtteliselt me hoiaksime 2000 eurot makstes juba kahe inimese piletiraha kokku, kui me tuleksime lihtsalt külastama siia. Rääkimata konverentsipassidest, mis maksavad 4000-5000 eurot ühe inimese kohta.
Selles mõttes see on sümboolne tasu, aga teisest küljest ka päris suur, et päris nalja pärast või uudishimust siia tulema ei hakata.
Mis üritustel veel ettevõttega käite?
Jaak: On veel oma sektori messid, mida Eestis eriti ei olegi. Käime regulaarselt Saksamaal, Hollandis, Inglismaal ja ka USA’s.
Kaido: Kui käisime Indoneesias oma edasimüüjaga koostöölepingut sõlmimas, olid nemadki kohalikul messil esindatud. Sõitsin Jakartasse ja aitasin neil tutvustada ning müüa meie toodet. Koostöölepingu allkirjastasime samuti messi ajal.
Nutiteq on asutatud 2006. aastal ja meil on algusest peale olnud globaalne fookus. Me ei ole Eesti turult kliente otsinud ega siinsetel messidel käinud. Kogu meie turundustegevus on olnud Eestist väljaspoole ja see on ka põhjus, miks meid Eestis eriti ei teata.
Näiteks meie esimene kohalik (kuid samuti globaalse fookusega) klient Like a Local Guide hakkas Nutiteqi kaarditeenust kasutama alles möödunud sügisel.
