Kuidas vältida valepositiivseid teateid elukõlbulike planeetide otsinguil
Maa on siiani ainus planeet, mille peale üldse inimese jalg astunud. Inimese valmistatud aparaadid on küll laskunud (või põrutatud) Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri, lisaks veel mõne väiksema kuu, komeedi, asteroidi pinnale või atmosfääri. Cassini valmistub lõpetama oma teekonda Saturni atmosfääris... Elu on leitud seni vaid meie omal planeedil.
Samal ajal kui astronoomid tegelevad järjest tulisemalt uute planeetide otsimisega kaugetes tähesüsteemides ja on ka välja töötanud oma arvates veenvad parameetrid, kuidas eluks kõlbulikke planeete leida, ei ole ju tegelikult mingeid võimalusi neid oletusi kontrollida. Ükski meie planeedilt seni teele saadetud aparaat ju ka kümnete tuhandete aastate jooksul naabertähti ei külasta.
Washingtoni ülikooli virtuaalse planetaarlaboratooriumi teadlased avaldasid ajakirja Astrophysical Journal Letters veebruarilõpu numbris igatahes omad ettepanekud, kuidas teadlased peaks õppima välistama valepositiivseid teateid planeetide elukõlbulikkuse kohta.
Võib ju võtta eelduseks planeedi kauguse omast tähest - ehk kas see asub elusõbralikul kaugusel oma päikesest, piisavalt kaugel, et vesi ei aurustu ja piisavalt lähedal, et kogu planeet ei jäätu. Kuid sellest ju ei piisa. Olla Maa suurune, sama kaugel sama suurest tähest, ei pruugi tingimata tõestada, et meie planeedi teisikutel tegelikult elu leiaks.
Biosignatuuride lugemine kaugete planeetide teleskoobipiltidelt on praegu tuline teema seoses James Webbi kosmoseteleskoobi teelesaatmisega, loodetavasti aastal 2018. See teleskoop tegeleb transiidi spektroskoopiaga, uurides planeetide atmosfääri nähtava valguse spektriala ja üritades tuvastada selles olevaid keemilisi elemente. Näiteks Maa peal on 21 protsenti atmosfäärist (hapniku vormis) pärit mikroobidelt, mis osalevad fotosünteesis.
Kuid vaid selle analüüsiga pole siiski võimalik veenvaid kinnitusi elu olemasoluks leida. Uue uurimuse autor Edward Schwieterman tahab just ennetada nn "biosignatuuri petturite" esiletulekut, kes hakkaks kuulutama elu leidmisest ammu enne tegelikke fakte.
Küsimus ongi kuidas valgusspektrit tõlgendada. Kui Maal ongi hapnik pärit fotosünteesist, siis teistel planeetidel ei pruugi see paika pidada. On ka planeete, mis toodavad hapnikku abiootiliselt, kasutamata selleks elus organisme. Enamikus väiksema massiga tähtede ümber, näiteks kui CO2 molekulid ultraviolettkiirguse käes lagunevad.
Ka hapniku leidmine ei anna seega veel fakti elu olemasolu kohta.
Kas selle teadusrühma järeldused tegelikult ka aitavad valepositiivseid teateid vältida, peab ilmselt igaüks nende tekstist ise järeldama. Meedia ja eriti alternatiivmeedia suud ju lukku panna ilmselt ei õnnestu.
Lõpliku vastuse annab vaid aeg.
