"Senine, 2005. aastal soetatud aerokaamera oli sedavõrd vananenud, et lakkas pidevalt töötamast ja Maa-ametil oli raskusi kaardiandmete vajalikus mahus tootmise ning uuendamisega," ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

"Nüüd saame kasutusele võtta kaasaegse digikaamera, mis toodab rohkem ja täpsemaid andmeid ning võimaldab hooaja jooksul aeropildistada senisest rohkem alasid."

Tänu uue Leica kaamera suuremale jõudlusele kavandab amet hooaja jooksul aeropildistada senise neljandiku asemel pool Eestit.

Samuti on plaan hakata iga-aastaselt uuendama suuremate linnade andmeid. Kaardiandmete kogumiseks vajalikud lennud algavad kohe pärast lume sulamist.

Aeropildistamine on Maa-ameti üks ülesandeid, mille tulemusena saadud aero- ja ortofotosid, kõrgusmudeleid jm andmeid kasutatakse sellistes riiklikes andmekogudes nagu maakataster, Eesti topograafia andmekogu, keskkonnaregister.

NB! Aerofoto ja ortofoto vahe on see, et ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused, mis tekivad maapinna reljeefist, kaamera kaldest maapinna suhtes pildistamise hetkel ja kaamera tsentraalprojektsioonist.

Andmekogud on abiks topograafilisel kaardistamisel, maakatastri toimingutes, keskkonnajärelevalves, sh kaevandamise aerokontrollis, maareformi läbiviimisel, metsakorralduses, põllumajanduses, kaitseväes, politseis, piirivalves ja paljudes muudes valdkondades.

Näiteks kasutavad neid Maa-ametile lisaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Maanteeamet, Veeteede Amet, Keskkonnaamet, samuti õppe- ja teadusasutused jt.

Uue aerokaamera süsteemi soetas Maa-amet rahvusvahelise riigihanke käigus, süsteem maksis 975 000 eurot; rahastas KIK ehk SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena