Olulise osa kuningpingviinide (Aptenodytes patagonicus) elurütmist moodustab meres saagi püüdmine ja toitumine. Kui pingviinid pikalt merereisilt tagasi kaldale tulevad, peavad paljud neist kolooniasse tagasijõudmiseks ette võtma üsna pika jalgsimatka.

Minnes kõhn, tulles tüse

Merelt naastes on pingviinid alati oluliselt priskemad ja raskemad kui minnes. Ühest küljest võtavad linnud ise söömisretkel käies korralikult juurde, aga lisaks sellele on nende kõht alati tagasi tulles toitu täis – see serveeritakse koloonias tibudele.

Kui lind on tagasi koloonias, ei söö ta tavaliselt kuu aja vältel mitte midagi ning elab munade või poegade eest hoolitsedes ainult oma keharasvast. Nii paastudes kaotab pingviin veerandi oma kehamassist. Lõpuks siirdub ta kõhnana taas merre toituma.

Londoni Roehamptoni ülikooli teadlased Astrid Willeneri juhtimisel tahtsid välja selgitada, mil viisil paastunud pingviini ja merest naasnud täissöönud linnu kõnnak erineb. Nad püüdsid kümme isapingviini kinni ja treenisid linnud jooksulindil kõndima. Mõõdeti-vaadati lindude kõnnakut kohe pärast merest tulekut ja kahe nädala pärast, mil linnud olid üle kahe kilo alla võtnud.

Selgus, et paks ja kõhn pingviin kõndisid biomehaaniliselt üsna ühtmoodi. Sammude arv ja kiirus olid üsna sarnased. Küll aga erinesid saleda ja tüseda pingviini kehahoiak ja kaldenurk. Kõhn pingviin püsis paremini püsti, samuti õõtsus ta paksust linnust vähem.

Raskuskese kisub kõhuli

Arvatakse, et seoses rasvakoguse suurenemisega muutub pingviinide raskuskese ning seetõttu kukuvad nad „paksust peast“ iga sammuga pisut ettepoole. See lõppeb sageli linnu ümber vajumisega.

Pole teada, mida selle informatsiooniga edasi peale hakatakse. Võib arvata, et vabatahtlikke Antarktikasse pingviine püsti aitama ei saadeta, kuivõrd linnud on sel viisil elanud, kõndinud ja kukkunud sadu tuhandeid aastaid.

Muide, sõna "pingviin" päritolu üle käivad siiamaani vaidlused. On arvamusi, et see võib tulla ladinakeelsest sõnast "pinguis", mis tähendab - üllatus-üllatus - paksu.

Allikas: journals.plos.org