DARPA saadab robotid merele vaenulikke hääletuid allveelaevu jahtima

Üheks suurimaks peavaluks USA laevastikule tänapäeval on vaiksed, lühikese vahemaa läbimiseks mõeldud diiselmootoriga allveelaevad. Kui need sõidavad vaid akude peal, on selliste aluste tuvastamine passiivsete sonarite abil äärmiselt keeruline.

Puust ja punaselt on probleemi näidanud Iraani propagandavideod, mille kohaselt USA sõjalaevad võivad kergesti sattuda selliste diiselallveelaevade sihikule, kuna USA merevägi lihtsalt on kaotanud kontrolli selliste aluste üle - ilmneb, et ainus võimalus selliseid allveelaevu õigel ajal ette näha, on jälgida diiselallveelaevade teekonda sadamast väljumisest kuni hetkeni, mil need naasevad kodusadamasse. Kaotad nad korraks silmist - ja nad võivad rünnata sind ootamatus kohas.

Sisuliselt eeldas see seda, et igal sellisel allveelaeval pidi mõni USA allveelaev pidevalt "seljas istuma" ehk siis seda pidevalt ohutult distantsilt saatma. Kuid USA laevastikul pole tänapäeval selliseid ressursse, kui oli külma sõja ajal. Oht Pärsia lahel või Araabia merel sõitvatele USA alustele on aga reaalne.

Ja nii asus kaitsetehnoloogia väljatöötamise agentuur DARPA looma robotallveelaevu, mis suudaks vaenulikke alused silmas pidada ka ilma, et selle all inimjõudu kinni hoitaks. DARPA ja selle alltöövõtja Leidos igatahes lubavad esitleda sellise allveelaeva prototüüpi lähipäevil.

Prototüüp Sea Hunter töötati välja DARPA ACTUV-programmi (Anti-Submarine Warfare Continuous Trail Unmanned Vessel) raames. Robotallveelaev on 40 meetrit pikk, veeväljasurvega vaid 140 tonni - mis teeb sellest võrreldava pigem kalalaeva kui sõjaalusega. Ja sellise allveelaeva opereerimine on odav - vaid kuni 20 000 dollarit päeva kohta, samas kui täismeeskonnaga hävitaja - destroieri - päevane ülalpidamine maksab 700 000 dollarit.

Esialgu testitakse alust Portlandis, Oregonis Columbia jões, kuid hiljem võetakse ette ka pikemaid testimisperioode Vaiksel ookeanil. Senised testid on igatahes ennustanud alusele suurt tulevikku.