Maandumine, milleks? Airbus konstrueeris ülikaua lendavad droonid

Briti sõjavägi plaanib osta kaks Airbusi konstrueeritud päikeseenergial töötavat mehitamata lennukit, mis on võimelised kuid järjest maandumata õhus püsima - põhimõtteliselt seni, kuni aku vastu peab.

Praegu on Zephyri-nimelise drooni rekord järjest õhus püsimisel kaks nädalat, aga paremate päikesepatareide puhul oleks võimalik teoreetiliselt õhus olla ka kuid järjest.

Drooni saaks saata pikaajalisele luuremissioonile, kus see pidevalt üht ja sama ala monitooriks ning sellest värsket pildimaterjali saadaks. Kaualendavat drooni saaks kasutada ka interneti ja mobiilside tagamiseks kaugetes piirkondades ja maamissioonide ning uurimisprojektide jaoks.

Zephyri tiibade ulatus on 23 meetrit, kaalu on lennukil aga kõigest 55 kg. Droon lendab 20 kilomeetri kõrgusel, reisilennukeist ja kiiretest tuultest kõrgel ülevalpool.

Teisisõnu, Zephyriga saab teha paljusid asju, mis seni olid võimalikud vaid satelliitidega, aga erinevalt neist saab Zephyri näiteks remonttöödeks maandada ning ta hind - umbes viis miljonit naela - on vaid murdosa satelliidi omast.

The Conversation.com kirjutab, et droonide konstrueerimine sai võimalikuks tänu järjestikustele läbimurretele materjaliteaduses, päikeseenergia ja patareide ehituses ning iseseisvas navigeerimises. Tulemuseks on droonid, mis võivad lennata võib-olla isegi kuid järjest.

Päikese jõul lendavate lennukite loo algus on aastas 1981, mil üle La Manche´i väina lendas väikelennuk nimega Solar Challenger, ehitajaks USA ettevõte nimega AeroVironment.

Allikas: The Conversation