Ookeanid haihtuvad, kui õhku tuleb palju süsihappegaasi
Max Popp Ameerika Ühendriikidest Princetoni ülikoolist tegi koos kolleegidega kliimamudeli ja pani sellesse sisse meie Maakerast natuke soojema planeedi. Kui siis lisati ka suurel hulgal süsihappegaasi, siis kogunes planeedi atmosfääri nii palju soojusenergiat, et muutus tuulte muster ja tihenes pilvisus.
Pilvedes sisalduvad vee molekulid võivad aga ultraviolettkiirguse toimel laguneda hapnikuks ja vesinikuks. Kerged vesinikuaatomid aga võivad kuumast atmosfäärist hõlpsasti kosmosesse pudeneda. Popp ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et nõnda laguneks aegapidi kogu vesi ja lekiks osaliselt lausa kosmosesse.
Meie maakeral on see stsenaarium õnneks väga ebatõenäoline. Siin ei ole siiski piisavalt kuum ja ka süsihappegaasi ei tohiks piisavalt suurel hulgal atmosfääri juurde tulla. Kuid mõnel kaugel planeedil, mis tiirleb oma tähele liiga lähedal, võivad veekogud haihtuda küll, kui näiteks vulkaanipursete toimel vabanev süsihappegaas eelkirjeldatud sündmusteahela käivitab.
Poppi ja ta kaaslaste tehtud mudel võib seetõttu kasulikuks osutuda, kui soovime teada, millistel eksoplaneetidel võiks või ei võiks tõenäoliselt elu olla.
Loe ERR-ist
