Protsessor on arvuti aju: mida selle kohta teada uue arvuti valimisel
Protsessor määrab ära, kui kiire või aeglane su isiklik rüperaal või lauaarvuti on. Ta võtab vastu info, mida talle edastad, olgu see kausta avamine või rakenduse töölepanemine ning saadab selle edasi ülejäänud süsteemile, kirjutab Digitark.ee.
Protsessoritel on kaks põhitootjat – Intel ja AMD –, kes haaravad turuosa suisa 99,5% ulatuses.
1. Tee selgeks, millised on su peamised arvutitegevused
Kas sa loed ainult veebilehti ja uudiseid ning vastad e-kirjadele? Kas sul on ka huvi vahetevahel mängida nii internetis kui ka niisama ning millised need mängud oleksid?
Või on sul arvutit tarvis tõsiseks töötegemiseks, näiteks multimeedia töötlemiseks? Kui oled eelneva endale selgeks teinud, saad liikuda esimese komponendi juurde.
2. Tuumade arv
Enamik praegustest arvutitest sisaldab rohkem kui ühte tuuma. Mida rohkem on tuumi, seda rohkem protsesse saab arvuti üheaegselt töökorras hoida.
Pelgalt info, et protsessoril on kaks tuuma, ei ole ka alati piisav – protsessorid on erinevad ning paljudel on kasutusel tehnoloogiad, mis tekitavad virtuaalselt rohkem tuumi juurde.
Tüüpiliselt võtavad multimeedia töötlemiseks kasutatavad programmid kasutusse neli tuuma korraga ehk sellise kasutuse juures ei saa vähemaga arvestada.
Keskmised mängud võtavad kasutusse kaks tuuma, kuigi paljude mängude juures on välja toodud info, mitu tuuma on vaja, et asi korralikult toimiks – seega tuleb igal puhul eraldi ka seda silmas pidada.
Kodukasutajana, kui kasutad arvutit internetis surfamiseks või tekstitöötluseks, tuleks valida kahetuumaline protsessor.
3. Taktsagedus
Taktsagedus näitab, mitu arvutust suudab arvuti teha ühe ühiku jooksul. Seda mõõdetakse hertsides. Tänapäeva protsessorid on niivõrd võimsaks tehtud, et tähistusena on kasutusele võetud gigahertsid (GHz).
Lähtudes eelnevast tuumade arvu infost, ei ütle GHz sulle kuigi palju. Näiteks võrdleme kahte arvutit: kui sul on 2 GHz ühetuumaline protsessor ja teine 1 GHz kahetuumaline protsessor, siis ühe lihtsa toimingu jaoks ei ole nendel kahel sinu jaoks mingit vahet.
Tavakasutajale soovitan ma 1,5–2 GHz protsessorit. Mänguritele ja multimeediatarkvaraga tegelevatele kasutajatele soovitan eelnevalt vaadata, mis on kasutusele tulevate programmide nõuded. Vihjeks võin öelda, et kõige uuemad mängud nõuavad juba 3 GHz taktsagedust.
4. Vahemälu
Kui vaatad kahte eelmist omadust, tuleb arvesse võtta ka protsessori vahemälu suurust, mida mõõdetakse megabaitides.
Vahemälu on protsessori mälu, kus protsessor hoiab infot sagedamini kasutatavate rakenduste kohta, et neid saaks kõige kiiremini avada. Mida rohkem vahemälu, seda parem.
5. Intel / AMD
Neid kahte giganti on suhteliselt raske võrrelda. AMD on põhiline protsessor, mida kasutatakse enamjaolt odavamates arvutites ja Intelit pigem kallimates.
Isiklikult eelistan Inteli protsessoreid, kuna isikliku kasutamisega olen näinud kahte arvutit sama võimekuse, kuid erineva tootjaga, siis Intel tundub ka silmale kiirem.
Protsessori nimetusel on ka tähendus. Toon esile Inteli tehnoloogiate erinevused.
Inteli uuemad protsessorid i3, i5 ja i7 on mõeldud vastavalt tavakasutajale, suurema kasutusega kasutajale ja kõige nõudlikumatele kasutajale.
Selgitan, mida tähendavad kaks omadust, mida ma eelnevalt ei seletanud.
Hyper-Threading (hüper-hargtöötlus) parandab arvutisüsteemi efektiivsust ja jõudlust juhul, kui operatsioonisüsteem ja kasutatavad programmid seda tehnoloogiat toetavad.
Turborežiim on protsessoril kasutusel olev tehnoloogia, mis lisab arvutile taktsagedust. Näiteks Intel Core i5 750 protsessori algne taktsagedus on 2,66 GHz, kui turbo on aga aktiveeritud, on uueks kiiruseks 3,2 GHz.
NB! Iga protsessori ostu puhul kasuta ka Google’i otsingut selle mudeli kohta, et lugeda arvustusi.
Jälgides neid punkte, leiad enda vajaduste jaoks kindlasti parima arvuti.
